Avaldused 2020


Adele Zubov

Rapla Gümnaasium

Adele on paljudele eeskujuks, sest ta märkab teisi inimesi enda ümber. Olgu selleks siis eakaaslased koolis või vanurid bussis. 2018. aastal oli ta Raplamaa Sallivuspäeva peakorraldaja ning on osalenud ka Future Heroes programmis. Juhendajatele on ta silma jäänud kiire reageerimisega ning aktiivse osalemisega erinevates aruteludes. Kohalikus noortevolikogus on tema panus väga oluline.

Adelel läheb koolis hästi, sest ta oskab hästi oma aega planeerida ja sellest tulenevalt on olukord alati kontrolli all. Põhikoolis  paistis ta silma aktiivse osalemisega kooli üritustel ning sageli neid ka juhtides. Sama aktiivselt on ta suundunud gümnaasiumisse. Oma osalusaktiivsusega on ta kindlasti teistele eeskujuks ning motiveerijaks. Adele on tihti esimene reageerija, kui on vaja millegi üle aru pidada või nõu saada. Ka noortevolikogu koosolekutel osalemiseks leiab ta oma tihedas graafikus alati aja.

Adele osaleb aktiivselt noortevolikogu tegevustes, õpilasesinduses ning lööb aktiivselt kaasa erinevatel üritustel.

Adele suurimad saavutused on kindlasti alles ees, kuid me hindame kõrgelt tema aktiivsust ja ettevõtmistes osalemist. Aastal 2018 oli ta Raplamaa Sallivuspäeva peakorraldaja ning ta on osalenud Future Heroes programmis. Kohalikul tasandil on ta kuulunud noorte aktiivgruppi juba enne noortevolikogu loomist ning jätkab selle liikmena tänaseni.

Adele on olnud aastaid oma kooli ja kogukonna aktiivne liige ning tema kandidatuuri ülesseadmisega sooviksime teda senise panuse eest tänada ja soovida edu edasistes ettevõtmistes.

ESITAJA

Anu Siniallik

SOOVITAJAD

Piret Kiris

Alexia Mikker

EBS Gümnaasium

Alexia, minu jaoks Lexu on äärmiselt tubli ja iseseisev. Ta on neljalapselise pere vanim laps. Ta on väga hea õppe edukusega, suvel kui teised tema vanuses tahavad lihtsalt chillida, siis Lexu läks kohvikusse tööle, iseseivalt, vanematele rääkis, siis kui juba oli koht kindel. Kuna tema vanematel raha probleemi pole, siis lihtsam oleks olnud ju neil raha pommida, aga tema läks abi tööliseks kohvikusse, kus sai kiitvaid hinnanguid, et pole ammu nii kohusetundliku ja tubli töötajat neil olnud, noored pigem siidikäpad jms. Lisaks käib Lexu regulaarselt trennis, et oma keha ja vaim vormis hoida. Lisaks ta loeb palju ja eeskujuks on talle iseseivad edukad naised, mitte naised, kes elavad mehe rahakoti peal ehk nö trofee naised, tema vanemate tutvusringkonnast, leiab mõlemaid. 

Lexu koos kahe teise oma kooli õpilasega lõi see aasta õpilasfirma futuurum. Mis on minu arvates seni ägedaim, lennukaim ja vajalikum idee üldse. Nimelt paljud noored ei tea, mida pärast keskkooli edasi teha, ühiskonna surve on samas suur, kohe kui keskkooli astud. See et kõik küsivad, nii mida plaanid edasi õppida? On tegelikult noorel kogu selles info tulvas võibolla keeruline toime tulla ja selgelt aru saada, kuhu poole liikuda, kas üldse, äkki võtta hoopis vaba aasta vms. Lexu ja tema kaaslaste loodud firma proovib leida sellele lahendust ja lõid firma, mis teeb podcaste erinevate ülikoolide rektoritega, ettevõtjatega jms, et küsida neilt küsimusi, mis annaksid noortele aimu ja parima selguse, kuna nemad, kolm noort on ise samas olukorras, üks ei tea üldse mida teha soovib, ühel on kindel nägemus ja kolmandal nii ja naa nägemus, siis küsivadki kõigile kolmele korda minevaid küsimusi ja vestlevad teemadel, mis aitavad nii neid endid kui ka nende eakaaslasi.

Ta on sportlik – Sparta spordiklubi püsiklient, käib 4-5x nädalas trennis. Iseseisev – valmistab süüa nii endale kui ka vajadusel perele, elab juba oma ette korteris ja saab endaga suurepäraselt hakkama. Käib suvel tööl. Lexu on väga hooliv ja abiks endast nõrgematele. Näiteks kuna tema 2 nooremat õde/venda on kurdid, siis polnud probleem õppida ära viipekeel.

Tema suurim saavutus siiani on õpilasfirma Futuurum, minu kui ettevõtja jaoks on see lihtsalt super idee ja ülivajalik kõigile tema vanustele.

Tahan, et ta näeks end minu silmade läbi, sest täna ta on enda suhtes üllatavalt kriitiline, mis on hea kuhugi maani, aga mingi hetk võib see hakata tiibu kärpima, tunnustus annaks talle veel hoogu juurde, et veel rohkem saavutada ja teha ja ka endasse uskuda. Enese usuga jõuab ta väga kaugele. 

ESITAJA

Katrin Lääne


Anastassia Badanina

Sinimäe Põhikool

Anastassia Badanina on meie kooli väga aktiivne, algatusvõimeline, energiline ja ettevõtlik 9. klassi õpilane. Mitu aastat järjest on ta olnud kooli õpilasomavalitsuse liige, kus ta lahendab kooli olulisi küsimusi ja probleeme ning muudab koolielu paremaks. Ta osaleb pidevalt erinevatel üritustel, projektides ja on isegi noortevolikogu liige. Kõigilt õpetajatelt ja kooli juhatuselt võib kuulda vaid kiidusõnu tema liigse aktiivsuse eest koolielus. Ta tunneb sellest kõigest suurt rõõmu ning tunneb end meie kooli jaoks olulise ja kasulikuna.

Anastassia agiteerib pidevalt nooremat põlvkonda olla rohkem aktiivsemaks ja ettevõtlikumaks nii koolis kui ka väljaspool kooli ja linna. Koolis julgustab ta kõiki õpilasi aktiivselt osalema tegevustes ja erinevates projektides, muutes nende elu elavamaks ja huvitavamaks. Ta tuleb alati appi nii õpetajatele ja klassikaaslastele kui ka kõigile neile, kes seda vajavad. Lisaks on ta edukas õpilane kõiges. Just tema on eeskuju kõigile meie kooli õpiastele, kes osaleb maksimaalselt koolielus ja jõuab samal ajal kõigiga hakkama. Tema jaoks on kool just see koht, kuhu ta tahab minna ja kõige arengule kaasa aidata. 

Anastassia silmapaistvad tegevused ja oskused on järgmised:

  1. Eesti keel

Anastassia on eesti keelt õppinud juba lasteaiaeast ja ei peatu hetkekski. Talle meeldib väga eesti keel. Nüüd valdab ta eesti keelt kõrgemal tasemel, see on tema jaoks nagu teine ​​emakeel. Teda võib nimetada kakskeelseks.

2. Võõrkeelsete raamatute lugemine

Anastassia armastab lugeda raamatuid ja ta ei peatu oma arengus. Ta loeb mitmekeelset kirjandust, täiendades sellega nii oma sõnavara kui ka teiste võõrkeelte oskust.

3. Sport

Väga julge avaldus: Anastassia poksib. See muudab ta väga aktiivseks, julgeks ja sihikindlaks. Sport motiveerib teda ja aitab elus saavutada kõike, mida ta soovib.

Anastassia suurimaks ja tõsisemaks saavutuseks võib nimetada 11-aastaselt osalemist õpilasmalevas. Idee tuli tema vanemalt õelt, kes soovitas tal kasutada nii uhket võimalust enda tulevikuks. Anastassia mäletab igavesti seda tohutut kogemust, mis andis talle esimese töökogemuse ja kust ta sai esimese raha. Seda võib tõesti nimetada 11-aastase tüdruku suureks saavutuseks, kes oli juba sel ajal huvitatud ühiskonna heaks töötamisest.

Just Anastassia Badanina väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest aastaid on ta kõige aktiivsem õpilane meie ümbruses, kes muudab meie kooli ja noorte elu üldiselt aktiivsemaks, värvikamaks ja elavamaks.

ESITAJA

Aljona Iljina

SOOVITAJAD

Tarmo Tammes, Tamara Saveljeva

Andra Allik

Tallinna Lilleküla Gümnaasium

Kasutaja Annyka Priske profiilifoto

Andra on  aktiivne tegutsev gümnaasiuminoor Raasikult, kes on tegev nii rahvamaja kui noortekeskuse tegemistes, kuid Andra teod ulatuvad ülevalla. Anda on abivalmis, ettevõtlik ja panustaja. Alati valmis sündmuste korraldamise juures olema nii ettevalmistaja, esineja, õhtujuhi kui ka hiljem koristaja rollis. Andra paistab silma oma pideva energia ja naerusuise ellusuhtumisega. Kunagi ei löö risti ette ühegi ettevõtmise ees. Huvialasid ja tegemisi on noorel palju- näiteks teeb ta bändi, on aktiivne TOREkas, näitleb, tegeleb fotograafia ja videograafiaga ning korraldab noortele ägedat noortesündmust „Sume suveõhtu“.

Noor panustab kogukonda läbi erinevate sündmuste korraldamisega, abistamise ja heatahtlikkusega. Koolis on Andra samuti aktiivne, olles õpilasaktiivis. Juba mitmeid aastaid olnud ka vabatahtlik abikasvataja suvelagrites. Juba neljandat korda on Andra juhtimisel toimunud noorte korraldatav sündmus Sume Sumeõhtu. Sündmust korraldab Andra juhtimisel noorte meeskond, kes teevad algusest lõpuni kõik ise. Sel aastal kirjutas Andra noorte omaalgatuslikku projektivooru taotluse ning sai ka sündmusele toetust. Senini on pidanud nad seda tegema sponsorluste abiga. Noortegrupp on pidevas arengus ja seda super eestvedaja ja juhi pärast. Andra saavutuste nimekiri on pikk, silmapaistev saavutus on ka Sisuakadeemia lõpetamine, tänu millele võitis Andra Raasiku valla noorte videokonkursi ning teeb koostööd omavalitsusega valla ametliku filmi tarvis. Andra on alati nõus tulema ja abistama, olgu selleks abikasvataja roll laagris, hommikuvõimlemise tegemine laagris, video tegemine, monteerimine, you name it- kõigega on Andra nõus kasvõi nõuga aitama. Andra oli samuti eelmisel aastal Raasiku valla Noor Eeskuju üks laureaatidest.

Andra tegeleb vabal ajal näitlemise, enda arendamisega filmivaldkonnas, on aktiivne TOREkas, teeb bändi (mis samuti suuresti just Andra eestvedamisel) ja on aktiivne noortekeskuse noor.

Andra suurim saavutus meie arvates on Sumeda Sumeõhtu meeskonna vedamine. Seda mitte üks kord vaid lausa 4 korda järjest. Ta on koondanud enda ümber grupp noori, kes ühtse meeskonnana toimides on taaselustanud Raasiku valla noorte ühe ägeda traditsiooni. Andra entusiasm ja pealehakkamine julgustab ka teisi suurelt unistama ning nende unistuste poole püüdlema. Andra on tõestanud end mitmes valdkonnas- on suur töö, et just tema silme ja käte läbi valmib Raasiku valda tutvustav film, kuid tema professionaalsus noores eas on imekspandav. Alati hakkamist täis Andra ei põikle ühegi pakkumise eest. Nii oli Andra ka Raasiku valla huvihariduslaada üks päevajuht, millega sai ta imehästi hakkama. Sellel aastal oli Andra ka üle-eestilise TORE suvelaagri üks korraldusmeeskonnaliige ning tema kaamerasilma läbi valmis laagrist kokkuvõttev video.

Sellise kogemustepagasiga aktiivset ja hakkamistäis noort ei ole üheski teises vallas!

ESITAJA

Juta Asuja

SOOVITAJAD

Aruküla ja Raasiku noorsootöötajad

Angelica Daisi Stewart

Kadrioru Saksa Gümnaasium

Angelica on KSG õpilasesinduse president, amatöörfilmifestivali KSG NUI XIX üks peakorraldaja ning on läbiviinud mitmeid üritusi. Talle meeldib laulda ja tantsida ning luua ise koreograafiat ja seda koos oma sõpradega esitada. Tänu viimasele õnnestus tal saada oma loominguga tantsuvõistlusel „Astu Üles 2019“ I ja II koht. Lisaks tegutseb Angelica vabatahtlikuna, näiteks käis ta vanuritele abipakikesi jagamas, helkureid parkides riputamas jne. Talle meeldib ennast alati täiendada seega osaleb ta tihti erinevatel konverentsidel ning koolitustel. 

Angelica jaoks on eriti südamelähedaseks teemaks varjupaiga loomad ning seetõttu korraldas ta 2019. aasta sügisel koos oma klassiõdedega heategevusliku perepäeva, mille kogu tulu läks Tallinna Loomade Varjupaigale. Selle heateoga õnnestus neil saada KSG Kodanikualgatuste võistlusel I koht. Samuti on Angelical kodus koer, kes on võetud varjupaigast. Koolisiseselt panustab ta ürituste korraldamise ning läbiviimisega. Lisaks on ta esindanud kooli erinevatel olümpiaadidel ja võistlustel ning on saanud koolis mitmel aastal KSG tegija tiitli. Angelica on kuulunud ka aastaid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi koori ning on käinud ka kahel korral kooriga laulupeol (lisaks käis ta 2019. aastal tantsupeol). 2020. aasta juunis lõpetas Angelica põhikooli kiitusega ning ta õpitulemused on olnud alati väga head. Angelica on eeskujuks just oma püüdlikkuse, heatahtlikkuse ning kohusetundlikkuse poolest.

  • Angelica proovib alati arvestada kõigiga ning näha kõigis ainult head. Ta on alati väga lahke ning sõbralik ja tuleb alati vajadusel appi, isegi kui tal selleks ilmselgelt aega ei ole.
  • Ta on väga rõõmsameelne, hea huumorimeelega ja toetav ning leiab oma sõprade jaoks alati aega. Angelica on väga hea kuulaja ning aitab vajadusel alati probleeme lahendada. 
  • Angelica jaoks on väga tähtis ka traditsioonide hoidmine, kuid samas on ta avatud alati uutele ideedele. Tema jaoks on just eriti tähtis arendada õpilaste seas sallivust ning vähendada õpilaste seas koolikiusamist.

Me arvame, et Angelica suurim saavutus ongi just see heategevuslik perepäev ning võiksime öelda, et ta oli selle ettevõtmise üks põhilisi eestvedajaid ning tema oli selle idee algataja. Nimelt idee tekkis tal sellest, kui ta 2018. aasta sügisel võttis varjupaigast endale koju ühe kutsika ning sai aru, et kui paljudel loomadel siiski on nende oma koduke puudu. Seetõttu soovis ta anda oma panuse ning sellest heategevuslik perepäev sündiski!

Angelica on väga inspireeriv ning on näidanud meile, et ükskõik mis ka ei juhtuks tuleb alati olla sõbralik ning vaadata asja helgemat poolt!

ESITAJA

KSG õpilasesindus

SOOVITAJAD

Janari Schvede, Anne Aidma

Annyka Priske

Sillamäe Eesti Põhikool

Eelmine klassijuhataja arvab, et Annyka on hea ja tubli tüdruk, kes võib olla teistele eeskujuks oma töökuse, sõbralikkuse, kohusetundlikkuse ja järjekindlusega. Ta imetleb alati, kuidas Annyka jaksab nii suurt koormust taluda. 

Praeguse klassijuhataja sõnad on: Annyka aitas hädast välja paralleelklassi, kelle näidendi üks peaosatäitjatest ootamatult ära kolis. Annyka õppis vähem kui nädalaga tema rolli selgeks ning näidend sai kõigi rõõmuks esitatud.

Ka treenerite arvates, on Annyka väga abivalmis ja kohusetundlik. Aitab hädast välja kui keegi vajab. Esineb nii kooli kontserditel kui ka läbi lauluringi laulukonkursitel, kus on saavutanud häid kohti. Eelnevatel aastatel tegeles ta ujumisega, kus on võistlustel saavutanud häid kohti. Nüüd tegeleb ta kergejõustikuga, juba paari kuuga oli edusamme näha ja saavutatud oli häid kohti ning medaleid. Nüüd tegeleb ta jalgpalluga, on hea meeskonnaliige ja kiiresti arenev. Ta võtab osa ka kooli poolt korraldatud võistlustel, kus näitab oma oskusi ja saavutusi. Aitab hädast välja koolikaaslasi, on abivalmis ja toetav. 
Võtab osa riigisisestest konkursitest ja võistlustest. Üheks näiteks võib tuua Mäetagusel väljakuulutatud luulekonkurssi, kus saavutas eripreemia oma luuletusega. Nüüd võib tema luuletust lugeda Mäetagusel trükitud luuleraamatus.

Ta on eeskujuks oma sõpradele, ta julgustab neid osalema erinevatel konkursitel ja võistlustel. Spordivõistlustest, mis toimuvad üle Eesti, võtab ise osa ja kutsub ka teisi osalema.Õppimises on ta püüdlik ja tal on väga hea õpioskus. Võtab osa kooli poolt korraldatud näitustel ja töötubades, kuhu kutsub ka oma koolikaaslasi. 

Vaba aega on Annykal vähe. Ta tegeleb laulmise ja kergejõustikuga, nüüd ka jalgpalliga. Suurem saavutus on, et Annyka nii vähese ajaga (hakkas tegelema jalgpalkuga alles septembrist 2020) treener on väga rahul tema tulemustega. Kui õhtul vaba aega leidub, siis talle väga meeldib lugeda. Ta aitab kodutuid loomi, tänu temale võtsime me endale kodutu kassipoja. Tahab saada loomaarstiks, et loomi aidata.Tal on suur süda! Veel on ta vabatahtlik noortekeskuses. Klassijuhataja arvates: Annyka on väga sportlik ning püüdlik õpilane. Spordiga tegelemine ei sega Annyka õppetööd, pigem toetab seda. Annyka õpib hästi, tema käitumine on eeskujulik. Eelmisel õppeaastal oli Annyka hinnetelehel  kõik viied.

Annyka on aktiivne koolielus osaleja, ta võtab vabatahtlikult osa erinevatest konkurssidest ja võistlustest. Ta on väga kohuse- ja vastustustundlik õpilane.

Annykal on väga hea õppeedukus, head saavutused spordis, ta on aktiivne ja silmapaistev ning püüdlik ja järjekindel. Vahel on tunne, et ta ei väsi kunagi.

ESITAJA

 Maarika Priske

SOOVITAJAD

Meeli Rjabova, Urmas Randma

Caroly Märtson

Põlva Gümnaasium

Pealtnäha on Caroly väga vaikne ja tagasihoidlik tüdruk, aga tegelikult… tegelikult on tema tagasihoidliku koore all peidus superaktivist, kes suudab korda saata rohkem kui kümme teist kokku! 
Caroly on Meediasüstis veedetud nelja aastaga end tehnika osas nii targaks arendanud, et tegevliikmete seas temale vastast ei ole! Kuidas teha kõige sujuvamad kaameraliikumised? Milline tehnika kaasa pakkida? Kuidas lugu huvitavalt kokku monteerida? Caroly annab kõik need vastused! 
Caroly on 2020. aasta augustis toimunud meediafoorumi „Tõde või video?“ algidee autor ning korraldaja. Samuti alustas ta sellest õppeaastast Põlva noortekeskuses „Väikeste Meediasüsti“ ringi juhendamist. 
Seegi pole veel kõik! Lisaks on Caroly eeskujulik õpilane, tegutseb linna puhkpilliorkestris ning teeb käsipalliklubile Serviti mängude ülekandeid!

Caroly aitab hoida ja luua kohalike kogukonna ning noorsootöö mainet, sest tema on viimase nelja aasta jooksul käinud läbi kõige rohkem üritusi ning teinud neist videoid ja fotogaleriisid, mida kogukonnaga jagada! Ta on olnud nt ka suurürituse Uma Pido ametliku fototiimi liige!
Sellest sügisest alanud „Väikeste Meediasüsti“ ringiga aitab Caroly ka noorematel õppida teadlikumalt ja ohutumalt meediamaailmas orienteeruda ning olla neile toeks ning eeskujuks!
Lisaks kõigele muule on ta ka eeskujulik õpilane!

  • Caroly on suurepärane meeskonnamängija! Meediasüstis on ta absoluutselt kõikide liikmete lemmik, kellega koos töötada, sest ta lihtsalt oskab koos tegemise meeldivaks teha. Siinkohal ei tohi arvata, et Caroly endale pähe laseb istuda – kui talle miski ikka ei sobi, ütleb ta selle selgelt välja!
  • Caroly kohusetundlikkus ja täpsus on kadestusväärsed! Caroly teab, mida ta tegema peab. Ta peab alati kinni tähtaegadest ning isegi kui mõni asi jääbki pisut viimasele minutile, ei ole tee ta kunagi asju lohakalt!
  • Caroly arendab end koguaeg edasi! Ta ei jää mitte kunagi loorberitele puhkama, vaid otsib alati uusi viise, kuidas teha paremini, rohkem, ägedamalt ning jõuab seetõttu elus kaugele!

Suurimaks saavutuseks on „Väikeste Meediasüsti“ käivitamine! Idee selleks tuli küll juhendajatelt, kuid Caroly võttis sellest ideest kohe kinni ning on ringi sisuline organiseerija ning juhendaja! Ei ole lihtne panna korraga omavahel koostööd tegema varateismeelised noored, kes on erinevate iseloomude ja oskustega ning sealjuures neile päriselt ka veel midagi õpetada! Juba praegu on näha, et Caroly saab sellega hakkama ning meeldib oma ringiliikmetele väga!

Ta väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest Caroly ei pürgi ise kunagi püünele, kuid teeb sealjuures rohkem kui mõni teine, kes pidevalt pildis on!

ESITAJA

Kristina Masen

SOOVITAJAD

Ilona Tint, Annika Ladva

Damaris Ly Tambla

Paide Gümnaasium

„Damaris Ly Tambla – teeb, jõuab, naeratab!“ Nii kirjutas Damarise kohta tema kauaaegne klassiõde Teisi mõned aastad tagasi Damarisest rääkiva artikli pealkirjaks.

Damaris oli endise Paide Gümnaasiumi  (täna Paide Hammerbecki Põhikool) õpilasesinduse president ja nüüd Paide Gümnaasiumi (riigigümnaasium) õpilasesinduse eestseisuse liige, aktiivne koolimeedias, alati ürituste korraldustiimide eesotsas ning Järvamaa Noortekogu juhatuse liige. Damaris oli ka Paide linna noortevolikogu liige. Ta on aktiivne tegija oma kodukoguduses, vabatahtlik Ameerika Ühendriikide FLEX programmis, Arvamusfestivali vabatahtlik ja kõigele lisaks väga hea õpilane ja sõber.

Damaris on juba kolmandat aastat tegev Järvamaa Noortekogus, kus sellest aastast on ta värske kolmeliikmelise juhatuse liige. Damarise käe all on valmis kirjutatud mitmeid projekte, mida positiivsete rahastusotsuste all koos Järvamaa Noortekogu meeskonnaga ellu hakatakse viima. Möödunud aastal juhtis Damaris Järvamaa Osaluskohviku sündmust ja meeskonda, mille kaudu saadi värskeid mõtteid ning ideid, millega arendada kohalikku elukeskkonda ning saata otsustajatele ideedena. 
Damaris Ly käis 2018/19 õppeaastal vahetusõpilasena Ameerika Ühendriikides FLEX- programmi kaudu, kust nüüd tagasi tulles on ta programmi vabatahtlik ning käib erinevates koolides ja organisatsioonides programmist ja selle võimalusest rääkimas ning noortele inspiratsiooni jagamas. Ameerikasse võttis Damaris loomulikult oma aktivismi kaasa ning panustas seal noorte- ja kogukonnaorganisatsioonides vabatahtlikuna. 
Damaris on aktiivne ka oma kristlikus kodukoguduses, mille kaudu on ta olnud erinevate noortelaagrite ja –sündmuste korraldusmeeskondades. Selle aasta kristlikul noortekonverentsil „Põlev süda“ oli Damaris Ly projektijuhi parem käsi. 
Damaris on alati olnud aktiivne kaaslööja ja korraldaja. Juba põhikooli kuuendast klassist peale on ta kuulunud õpilasesindusse ning erinevatesse täiendavatesse institutsioonidesse seal. Aastal 2017/18 õppeaastal oli Damaris ka tollase Paide Gümnaasiumi õpilasesinduse president. Kuna tegu oli kooli sellisel vormil toimimise viimane aasta, siis tehti kõiki kooli sündmuseid ning tegemisi kahekordse võimsusega kui tavaliselt. Damaris vedas sellel aastal eest paljusid kooli sündmuseid, mida ka praegu tugevalt mäletatakse ning meelde tuletatakse. 
Veel nüüdki käib ta oma endisel koolil abiks. Näiteks eelmisel suvel oli ta abiks rahvatantsurühma saatjana suurel tantsupeol ja alles nädala eest käis sealse õpilasesinduse kandidaatide debatti modereerimas.
Praeguses Paide Gümnaasiumis kuulub Damaris samuti õpilasesindusse, kus möödunud aastal oli ta eestseisuse liige. Kogu aasta jooksul oli Damaris aktiivne kaasamõtleja ning erinevate sündmuste läbiviija, mistõttu on Paide Gümnaasium oma uues vormis palju arenenud ning juurde on loodud erinevaid uusi traditsioone. 
Damarise tugev isiksuseomadus on põhjalikkus ning läbimõeldus. Seetõttu kaalub ta alati erinevate projektide juures erinevaid ideid põhjalikult ning ta ei lepi vähemaga, mistõttu proovib ta alati saavutada parimat. Põhjalik on ta erinevate projektide ning sündmuste korraldamise juures, kus iga küsimus kirjutatakse viimse kui detailini läbimõeldult välja ning hindajatele ning sündmustel osalejatele ei jäeta ühtegi küsimust või lahtist otsa. Seetõttu on alati tema juhitud sündmustel tunda tugevat kvaliteeti ning korraldusmeeskond hindab teda projektijuhina professionaali ja väga hea juhina. 
Kes teeb see jõuab- Damaris on ehe näide sellest vanasõnast. Tema jaoks on olemas päevas 26 tundi ning kui vaja siis leiab neid rohkemgi. Oma tegemistes mõtleb ta alati laiemalt, mitte ainult enda huvide või eesmärkide peale. Tema jaoks pole küsimus selles kas aega on, vaid küsimus on kuidas seda aega õigesti oma päeva ära mahutada. Kõik asjad saab alati ja õigeaegselt tema puhul tehtud!
Paljude kooliväliste asjatoimetuste kõrvalt on Damarise õpitulemused olnud väga head. „Õppimine on alati olnud minu esmaseks prioriteediks. Õppima peab iseendale ja alati natukene rohkem kui vaja. Siis ei ole ainult haridus, vaid laieneb ka silmaring ning tuleb haritus,“ selgitas ta oma suhtumist koolitöödesse paari aasta eest klassiõele antud leheintervjuus. Selline hoiak on säilinud tänaseni. Aastate jooksul on Damaris osalenud ka paljudel erinevatel olümpiaadidel ja saavutanud häid tulemusi.

Damaris on sportlik, tegeleb aktiivselt nii tervisejooksu kui käimisega, lisaks veel aastatepikkune rahvatantsurühmas tantsimine.
Damarise hobiks on ka laulmine. Tema esitused on kaunistanud nii kooli aktuseid, lauluvõistluseid kui koguduse sündmuseid. „Koroona kevadel“ andis ta kodust live kontserdi kooli Facebooki koduleheküljel, et distantsõppes olemist veidigi ilmestada.
Ta on lõpetanud muusikakoolis viiuli eriala.
Ka õpetajate ja sõprade sõnul on tegemist väga positiivse, sõbraliku, tragi ja igati tubli tütarlapsega, kellest kindlasti ka tulevikus kuulda võib.

Damarise roll on olnud nii paljude ettevõtmiste õnnestumises olulise tähtsusega, et ühte suurimat saavutust on raske välja tuua. Damaris väärib Hea Eeskuju tiitlit eelkõige oma isikuomaduste ja suhtumise eest.

Damarise suhtumine ellu, inimestesse, ettevõtmistesse, kooli, võetud kohustusse, täpsus, põhjalikkus ja sõbralikkus- kõige sellega on ta eeskujuks nii tänastele noortele kui juba täiskasvanutele. Damaris Ly Tambla väärib igati tunnustamist Hea Eeskuju tiitliga!

ESITAJA

Kersti Viilup

SOOVITAJAD

Kaarel Vene, Marita Kutsar, Helen Trug

Dmitri Petrov

 Jõhvi Vene Põhikool

Lapsepõlvest saadik on Dmitril huvi olnud paljude asjade vastu. Ta oli sihikindel, elurõõmus, aktiivne ja mitmekülgne laps, kes tundis huvi nii spordi kui ka kunsti vastu. Iga aastaga avastab Dmitri enda jaoks uued huvid. Näiteks esimesest klassist alates tegeleb ta aktiivselt tänavatantsuga (breigiga). Tantsuvõistlustel esineb ta hüüdnime all Bboy Joy nii individuaalselt kui ka Sureshot CREW meeskonna koosseisus.
Luule ettelugemise peen kunst haaras Dimat paar aastat tagasi. Dimal on suurepärane mälu ja erakordsed lavalised võimed, kuna etlemine on ju teksti loominguline esitamine ja tekst esitatakse peast.Ta käib juba mitmendaid aastaid näiteringis Tatjana Laada juhendusel. Nende teatrikollektiiv võtab osa erinevatest teatrifestivallidest ja -konkurssidest ning Dmitri saab suure näitekunsti kogemuse laval esinedes.
Dmitri osaleb aktiivselt klassivälises koolielus: esineb koolikontsertidel nii koolikooris kui ka pilliansambli koosseisus, samuti esineb laval koolinäidendites.  
Veel üheks Dmitri harrastuseks on muusika. Tema õpib Jõhvi Lastemuusikakoolis kitarri mängima.
Tema suhtumine õppetegevusse ja töösse on  alati väga tõsine olnud.  Tema õpimotivatsioon on väga kõrge. Dmitril on  suurepärane mälu, hea keskendumis- ja analüüsimisvõime, mis edaspidi tal nii õpiprotsessis kui elus vaja on. Ta on väga aktiivne osaleja paljudel konkurssidel, projektidel ja festivalidel viimaste aastate vältel.

Dmitri on mitmekülgne, sihikindel ja andekas isik. Koolis õpib väga hästi: viitele, harva neljadele. Ta on eeskujulik õpilane 1. klassist alates, 4. klassi lõpetas kiituskirjaga. Praegu õpib Jõhvi Vene  Põhikoolis hiliskeelekümbluse klassis. Ta on usin õpilane (5. klassist alates õpib mõnesid aineid eesti keeles). Õpihuvi on väga suur.  Dmitri lemmikõppeained on kirjandus, keeled, ajalugu. Tema õppimishuvi areneb ja süveneb aastatega üha rohkem ja rohkem. Peamisteks eesmärkideks on silmaringi laiendamine, enesetäiendamine ja hea hariduse saamine. Lisaks sellele osaleb ta klubis  “Erudiit” ja võtab aktiivselt osa meeskondlikest intellektuaalsetest mängudest nagu “Mis? Kus? Millal?”. Tema eestvedamisel oli loodud sel aastal 5.c klassi võistkond, mis hakkas mängima sel õppeaastal koos Jõhvi Vene  Põhikooli vanemate klassidega intellektuaalsetel turniiridel.

Dmitri oma loomult on väga rõõmsameelne, elavaloomuline ja loominguline laps. Tal on väga head suhted klassikaaslastega, kes hindavad tema optimismi, sõbralikkust ja huumorimeelt. Ta paistab silma oma abivalmidusega. Tal on päris palju lemmiktegevusi:

  • Tantsud (breik)
  • Näitlemine ja etlemine
  • Muusika (kitarrimäng), koolikooris laulmine, kooli pilliansamblis mängimine.
  • Intellektuaalne mälumäng “Mis? Kus? Millal?”.

2019. aasta sügisel toimus traditsiooniline üle-eestiline etlejate konkurss “Ma äratasin oma leeloga ka häid tundeid”. Dmitri osales sel konkursil kolmandat korda. Kui kaks aastat tagasi üle-eestilise etlejate konkursi eelvoorul sai ta alles II koha, siis eelmisel aastal saavutas juba esikoha. Ta läks kaua aega võiduni ja tema soov täitus tänu enda püüdlustele ja tema juhendajale Tatjana Laadale. Üle-eestilise etlejate konkursi finaalis, mis toimus Kuremäe kloostris, saavutas Dmitri III koha oma vanuserühmas.

2020. aasta kevadel toimus battle „NordEastBattle 2020“, kus Dmitri oma meeskonnaga sai II koha ja karika kategoorias CREW vs CREW. Eelmisel suvel saavutas Dmitri I koha kategoorias 1 vs 1. Peale võistluste osaleb aktiivselt erinevates tantsulaagrites.

Sel kevadel sai Dmitri I koha maakondlikul konkursi “NOOR INSTRUMENTALIST 2020” eelvoorul. Kahjuks konkursi finaali ei toimunud seoses koroonaviirusega. Lisaks sellele on ta kitarristide vanema rühma ansambli liige. 2019. aastal läti linnas Valkas kitarristisde konkursil sai Dmitri II koha kolmeliikmelise ansambli koosseisus. Mittestandartsete ülesannete ja nuputamisülesannete lahendamine väga meeldib Dmitrile. Tema üks hobidest on Ruubiku kuubiku kokkupanemine. Rubiku kuubiku lahendamine aitab tal edendada loogilist ja ruumilist mõtlemist. Nagu on teada, Ruubiku kuubiku kiiruse peale lahendamises (speedcubing) korraldatakse võistlusi ja registreeritakse rekordeid. Dmitri soovib ka oma hiljuti püstitatud rekordit parandada – praeguseks hetkeks tema isiklik rekord on 48 sekundit.

Dmitri elu moto: “Rahu, lust ja sõbrad on kõik see, mida ma vajan!”

ESITAJA

Oksana Meipalu

SOOVITAJAD

Tatjana Laada, Antonina Lattu

Dmitri Sobolev

Tallinna Pae Gümnaasium

Dmitri Sobolev õpib Tallinna Pae Gümnaasiumi 12.klassis. Alates põhikoolis õppimisest on Dmitri olnud kohusetundlik ja abivalmis õpilane, kes on suhtlemisel alati väga viisakas ja korrektne. Dmitri õppeedukus on väga hea. 

Dmitri on Tallinna Pae Gümnaasiumi robootika võistlustel osaleva meeskonna liige alates 5.klassist. Aastate jooksul on Dmitri koos oma meeskonna kaaslastega edukalt esindanud kooli rahvusvahelistel robootika võistlustel Robotex ja FLL. 2017.aastal Dmitri edukalt kaitses oma põhikooli loovtööd teemal „3D printer”, mille sisuks oli koolis olemasoleva 3D printeri uurimine, selle katsetamine ja õpilastele juhendi koostamine. Oma loovtöö raames Dmitri osales Eesti käsitöö ja tööõpetuse õpetajate seltsi ja informaatika õpetamise seltsi võistlusel „3D kuuseehe”. Võistlustööna Dmitri valmistas 3D printeril kuuseehena tähe, millesse oli sisseehitatud LED valgustus, mis vahetas 7 värvitooni. Dmitri töö oli tunnustatud Eesti Tööõpetuse õpetajate seltsi poolt parimaks tööks oma valdkonnas. Tallinna Pae Gümnaasiumi huvijuht on kaasanud Dmitrit kooliürituste korraldamisesse ja läbiviimisesse tehnikuna, kelle vastutuseks oli esitlus- ja helitehnika töö korraldamine ürituste ajal. 2018.aasta suvel on Dmitri olnud IT-juhi abimeheks kooli taristu ülevaatamisel ja korda tegemisel täites erinevaid ülesandeid alates taristu osalisest inventuurist kuni seadmete häälestamiseni. 2019. aasta veebruaris Dmitri edukalt kaitses oma praktilist tööd teemal „TPG meelespea”, mille sisuks oli kooli infoga mobiilirakenduse programmeerimine Android OS’il töötavatele seadmetele. Praktilise töö käigus Dmitri on näidanud ennast initsiatiivse, iseseisva, kohusetundliku ja täpse õpilasena, kes on motiveeritud pingutama parima tulemuse nimel. Dmitri Sobolev on aastate jooksul lisaks kooli koormusele aktiivselt osalenud Tartu Teaduskooli kursustel, iseseisvalt oma algatusel läbis mitmed programmerimise ja IT-alased koolitused, mille tulemusena märgatavalt arenes tema IT-alane pädevus. Alates 2015.aastast on ta vabatahtlikult vajadusel täitnud IT-tugiisiku ülesandeid osalise koormusega, mis ei seganud tema õppimist.

Dmitri Sobolevi suhtumine töösse ja õpingutesse on olnud optimistlik ka ettetulnud ebameeldivate olukordade lahendamisel. Dmitri Sobolev valdab hästi erialast inglise keelt, kõrgel tasemel on ka eesti keele oskus, milles ta ennast pidevalt täiendab.  Ta on usaldusväärne, aus ja ettevõttele lojaalne. Praegu Dmitri töötab meie koolis IT-tugiisikuna, kelle tööks on kooli kodulehekülje ja kooli infrastruktuuri haldamine ja arendamine. Vabal ajal ta tegeleb programmeerimisega ja enesearendamisega. 

Dmitri on kindel, et tema kõige suurem saavutus veel ei ole saadud. Kuid ta eeldab, et praegu tema kõige suurem saavutus on see, et ta töötab koolis 12. klassi õppimise ajal ja edukalt täidab oma tööülesanded.

See õpilane on meie kooliperele suureks abiks, eriti praegusel keerulisel ajal. 

ESITAJA

Anna Luik

Elisabeth Egel

Vanalinna Hariduskolleegium (VHK)

Elisabeth on helge, aktiivne, heatahtlik, arukas ning särav noor neiu. Üle kõige armastab ta  muusikat, ta on aastaid mänginud klaverit ning laulab Vanalinna Hariduskolleegiumi  tütarlastekooris. Lisaks sellele on Elisabeth huvitatud keeltest. Ta õpib prantsuse keele harus  ning on vabatahtlik inglise keele klubis. Vabal ajal naudib neiu ooperis ja teatris käimist ning  raamatute lugemist. Veel tegeles ta kunagi aktiivselt ujumisega.

Elisabethi õppeedukus on suurepärane ning ta on alati õppinud tavakooli õppekava järgi. Lisaks headele õpitulemustele leiab ta aega ka vabatahtlikuks tööks vahetusprogrammi FLEX (Future Leaders Exchange Program) inglise keele klubi töö korraldamisel. Omal algatusel tõlkis Elisabeth punktkirja kaks Rahvusooper Estonias etenduvat ooperit, et ka nägemispuudega inimesed nende sisust paremini osa saaks.

Vabal ajal tegeleb ta muusika, keelte õppimise ja lugemisega, aga silmapaistvamateks tegudeks võiks pidada USA-s FLEX programmiga vahetusaastal käimist, viiendat kohta 2016. aasta Rio de Janeiro paraolümpiamängudel kompleksujumises ning märkimisväärseid tulemusi erinevatel olümpiaadidel, sh prantsuse keele ja ajaloo olümpiaadil.

Elisabethi suurim saavutus on kahele Rahvusooper Estonias etenduvale ooperile („La Traviata” ja „Don Pasquale”) punktkirjas tiitrite ja kava tegemine. See idee tekkis sellest, et Elisabeth armastab väga teatris käia, iseäranis meeldivad talle ooperid, ent talle tundus, et eelnevast ooperi sisukokkuvõtte lugemisest ei piisa täieliku elamuse saamiseks. Seega otsustaski ta luua punktkirjas kava ja tiitriraamatu. Lisaks valmisid tänu Elisabethile ning tema tugispetsialistile Merike Kaljujärvele ka punktkirjas menüüd Estonia teatri kohvikutele. Lähemalt saab selle projekti kohta vaadata siit: https://etv.err.ee/1133305/terevisioon (alates 1h 20 min).

Elisabeth on teistele suureks eeskujuks, sest ta on ääretult ettevõtlik, elurõõmus ja on saanud kõigi eelmainitud tegudega hakkama, hoolimata oma nägemispuudest.

ESITAJA

Kati Käpp

SOOVITAJAD

Matilde Kivisilla, Birgit Raidna, Josemaria Camean Ariza, Irja Tuus

Els Päärson

Tallinna Mustamäe Gümnaasium

Tragi ja innukas loodushuviline laps, kes särasilmselt ja õhinaga osaleb erinevates projektides (Keskonnakäpp I koht kategoorias „Tubli tegutseja 2020“ projektiga „Konnade lastekodu“, aktiivne osaleja Nurmenukutalgutel 2019 ja 2020) – kõik  seotuna loomade –  või taimeriigiga. Ta leiab alati huvitavaid ideid, mis vajavad uurimist või tähelepanu, kaitsmist või hoidmist. Enamus vabast ajast ongi seotud huviringidega: Tallinna Loomaaia loomasõprade ring ja Tallinna Ülikooli looduse akadeemia
Suurim kirg on hobused ning ratsutamine.
Tal on laialdased tedamised ja süvitsi minemine väga paljdes teemades. See võimaldas ka oma teadmised proovile panna Tallinna Tehnikagümnaasiumi veebiviktoriinis „Eesti Vabariik101“oma klassi võistkonnas ( 3 liikmeline), kellega saavutati nooremas vanuseklassis I koht.
Huvi pakub ka vanaaeg, sestap otsis ise endale laagri, mis poleks mitte ainult ajaviitmiseks , vaid ammutaks teadmisi – Saaremaa viikingite laager.
Ja imelise häälega laululaps, kel silm särab muusikahelidest.

Elsul on kaks nooremat venda, kellele armastab oma teadmisi esmajoones edasi anda.
Koolis kasutab Els igat võimalust, et tunni teemast lähtuvalt rääkida oma tähelepanekutest, projektidest, loodusest, selle hoidmisest, säilitamisest ja hoolivusest. Väga sisukad ettekanded, referaadid, mida ilmestavad just tema enda kogemusest lähtuvalt illustreerivad fotod, videod. Kaasõpilased ootavad põnevusega Elsu etteasteid. Nii mõnegi klassikaaslase on ta pannud oma huvitavate avastusetga, tedmistega huvituma loodusest. Seejuures jääb ta ise tagasihoidlikuks. Talle omase vaikse ja tõsise moega on ta pakkunud välja rida toredaid ettevõtmisi:plakat, hoidmaks loodust; lemmikloomapäev koolis: hommikuring „Kuidas elad metsade loom?“, „Millest mõtled, orav?“, „Kas värviline vahtraleht on tore olla?“
Ta valutab südant reostuse pärast, mis võib viia jäädavalt mõne loomaliigi või taime. Seepärast on ta ka alati tähelepanu juhtija sellele, et oma ümbrus hoia korras ja viska praht selleks ettenähtud kohta.
Lai silmaring ja mitmekülgsed teadmisised aitavad tal nagu mängeldes õppetundides saavutada suurepäraseid tulemusi.
Tema valvsa pilgu läbi oleme avastanud oma koolimaja ümbruses nii palju huvitavaid taimi, oskusi neid lähemalt uurida ja märganud põnevaid kooslus,  kombinatsioone või vorme. Sinna juurde võime kuulata alati hea jutustaja oskusega Elsu pajatusi, mida ta on kas iseseisvalt uurinud või oma huviringides teada saades.

Tema kolm silmapaistvamat tegevust on ratsutamine, laulmine, lugemine.

Suurim saavutus on siiani Keskonnakäpp I koht kategoorias „Tubli tegutseja 2020“ projektiga „Konnade lastekodu“
Elsu maakodu kõrval asuvad Tudre karstijärved, mis kevaditi täituvad veega. Kevadvete aeg Tudres on lummav vaatepilt. Veega täidetud järved, kus ei ela ühtegi kala, on konnadele ahvatlevaks kudemiskohaks. Kuid paraku on Tudre veteväljad konnarahvale üks suur pettus. Veel enne, kui kullestest jõuavad neljajalgsed konnad areneda, vajuvad järved sõna otseses mõttes maapõhja. See on Tudre karstiala eripära. Kuna konnade kudemisaeg jääb aprilli lõppu, siis nii lühikese ajaga ei ole kahepaiksetel võimalik arengu kõiki etappe läbida ning konnabeebid on hukule määratud.
Els ei suutnud kuidagi selle teadmisega leppida, et Tudre karstijärve konnapoegadel pole võimalik suureks kasvada. Juba mitmendat aastat korjab ta järvede kallastelt kuivama hakkavat konnakudu ja kasvatab vihmaveega täidetud tünnides akvaariumikalade toiduga nad suureks. Leiab neile lisatoitu, vahetab suvekuudel vett ja spetsiaalse platvormi abil suunab  moondunud konnad kuivale maale. Nii päästab ta loodusele igal aastal 1000 rohu-  ja rabakonna vähemalt.

Els on südamega loodusest hooliv, loomi armastav ja neist vaimustuv noor inimene, kes kaasab enda lähikondlasigi tegudele ning püüab mõistma panna  elu loomulikku ahelat kus inimene ei tohi  sealset tasakaalu rikkuda.

ESITAJA

Ülle Sirel

Genri Roland Stepanjuga

Kehtna Kutsehariduskeskus

Esmapilgul jääb Roland silma oma rõõmsa ja asjaliku olekuga, kuid see on heas mõttes ainult jäämäe veepealne osa. Kui kuuled mille kõigega noormees tegeleb, siis saab kinnitust kõnekäänd- kes teeb, see jõuab.
Rolandi suur poolehoid kuulub militaarteemale. Ta on olnud noorkotkaste ridades 2012 aastast. Osalenud arvukatel militaarmatkadel, -retkedel, -õppustel. On noorkotkaste salga pealik ning 2019 aastal valiti ta aasta noorkotkaks Rapla malevas. Roland ütleb, et metsas talle meeldib ning kui aeg küps, saab temast kaitseliitlane.
Peale noorkotkaste juhtimise juhendab Roland ujumishuvilisi noori Valtu sprodimajas. Ta on nimelt abitreener ujulas. Sihiks on, et läbib instruktori kursused ja sooritab ka eksami ühel hetkel. Rolandile meeldib liikuda, tema nime leiab erinevate erialade võistlusprotokollidest, näiteks orienteerumises, suusatamises, võrkpallis, kergejõustikus.
Tundub, et teda jagub kõikjale ja jagubki, kui ta on nii lubanud. Teisisõnu- oma sõna ta peab. Roland on kindlasti inimene, kellega saab luurele minna või rallit sõita.

Roland panustab kodukoha noorte elu huvitavamaks muutmisesse läbi tegevuse Kehtna noortevolikogus. Noortevolikogu alustas oma tööd napilt aasta tagasi. Ideid oli palju kuid mitmetele tegevustele tõmbas kriipsu peale kevadine eriolukord, kus igasugused noorte kogunemised olid keelatud. Toimetati eraldi ja samas koos virtuaalsete kanalite kaudu.
Lisaks koduvalla noorte heale käekäigule, läheb talle korda ka see, et koolielus noorte hääl kuulda oleks seal kus vaja. Roland on Kehtna Kutsehariduskeskuse õpilasesinduse liige ja õpilaste esindaja kooli nõukogus.
Oma käitumisega on ta noortele eeskujuks. Ta ei tee midagi erilist, aga seda mida ta teeb, teeb ta hästi.

Rolandile meeldib mängida discgolfi, sinna kulub iga vaba minut tema kiires elutempos. Rullsuusatamine on saanud tema üheks lemmiktegevuseks ning  langevarjuhüpped, et oleks ka natuke adrenaliini. Ta on julge, sihikindel ja positiivse ellusuhtumisega särasilmne noormees.

Rolandi suurimaks saavutuseks siiani saab pidada aasta noorkotka tiitli omistamist. Seda tiitlit jagatakse noortele, kes aktiivselt ja järjepidevalt panustavad noorkotkaste liikumisse. Järjepidevus ja sihikindlus on isiksuseomadused, mis Rolandi juures kindlasti silmapaistavad.

Roland Stepanjuga väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest ta panustab oma kogemuste ja oskuste piires noorte elu huvitavamaks muutmisse.

ESITAJA

Sigrid Varik

SOOVITAJAD

Urve Pregel, Kaidi Kauffeldt

Greete Saar

Tallinna Järveotsa Gümnaasium

Greete Saar on Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilasesinduse süda ja mootor. Jah, ta on ka  „ametinimetuselt“ (ÕE president) selleks kohustatud, kuid tema tegutsemine ÕPILASTE  ESINDAMISEL jõuab kaugelt üle sellest, mida lihtsalt kohuse täitmine nõuab.  Greete on väga avatud suhtleja. Tema poole pöörduvad nii eakaaslased kui nooremad õpilased.  Ka õpetajad hindavad tema arvamust koolielu kujundamisel. 
Greete ise peab oma kirgedeks sporti ja kunsti. Nii ühes kui teises vallas on tal ette näidata  mitmeid tunnustusi ja auhindu (näiteks on edukalt mitu korda esinenud noorte moeloomingu  konkursil Moe Malle). 
TJG Instagrami tutvustusloos ütleb Greete, et väärtustab oma elus kõige enam peret ja sõpru  ning tema moto on: „Kui tuleb võimalus, siis haara sellest kinni, võta osa ning ära ütle uutele  asjadele ei!“.

Greete teeb koostööd kooli juhtkonna ja õpetajatega, et aktiivselt selgitada õpilaste seisukohti  kooli- ja koolivälise elu korraldamisel. Tema organiseeritud õpilasüritused on oma  professionaalse korralduse ja eesmärgistatusega muutunud populaarseks lisaks kooliperele ka  lastevanemate ja laiema Haabersti kogukonna hulgas, seda enam, et oma üritustes (ka  meelelahutuslikes) leiab ta alati võimaluse juhtida tähelepanu ka mõnele teravale  ühiskondlikule või keskkonna-alasele probleemile näit (taaskasutus). See on üks põhjuseid,  miks ta on sageli kaasatud erinevatesse kooliülestesse, sh rahvusvahelistesse projektidesse,  näit äsja lõppes pikemaajaline põhjamaa noori ühendav Nordplus projekt Young Active  Urban Citizens, mis keskendus linnanoorte segregatsiooni ennetamise probleemidele. Greete on suurepäraseks eeskujuks eakaaslastele, sest näitab, kuidas üks tubli noor suudab  olla aktiivne ja tegus ning samal ajal väga hea õppeedukusega. 

Nagu eelpool mõeldud, peab Greete ise oma kirgedeks sporti ja kunsti. Ta on tegelenud mitu  aastat võistlussportlasena ujumises. Ta on edukalt osalenud kunstikonkurssidel. Kolmanda  omaduse ja oskusena toon välja tema ande haaravate ürituste välja mõtlemisel ja teostamisel.

Greetel on mitmeid tunnustusi ja auhindu, kuid kooli esindajana tahan esile tuua tema panuse  koolielu edendamisel. Sellekohast medalit ei ole küll veel ükski institutsioon välja andnud (küll  on aga kool teda korduvalt esile tõstnud ja tänanud). Leian, et eakaaslaste positiivne kaasamine,  nende elu sisukamaks muutmine ja maailmapildi avardamine on suur panustamine ühe inimese  jaoks, kel eluaastaid alles alla kahekümne.

Greete EESKUJU näitab, et ei pea olema superinimene või maailmade meister, et  mõjutada paljude teiste noorte elu positiivses suunas.

ESITAJA

Terje Treimann-Tupits

SOOVITAJA

Amina Okbani

Grete Kull

Elva Gümnaasium

Grete on 16 aastane tütarlaps, kes on tegus ja aktiivne erinevates valdkondades. Näiteks kuulub Eesti noorte tantsu ühingu aktiivi , Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise liige, Tartu Noorsootöö Keskuse vabatahtlik, Elva Gümnaasiumi õpilasesinduse liige, Shate tantsukooli tegus liige, Tantsufestival Kuldne Karikas korraldustiimi vabatahtlik. On osalenud 4. aasta jooksul vabatahtlikel üritustel, 2018.-2019. aastatel on korraldanud heategevusüritusi näiteks: 2018. Aastal korraldas heategevusürituse “Lotte heategevuslaat lugemiskoertega”. Aastal 2018 pälvis ka Tartu linnalt noorsootöö valdkonnas tiitli “Aasta noor tegija 2018” sama tiitli pälvis ka Grete koostööpartner Lizette Sibul. Igapäevaselt võitleb Grete noorte vaimse tervise eest ning loob ja genereerib uusi ja huvitavaid ideid ja projekte, mis on ühiskonnale vajalikud ja kasulikud. Minule paistab Grete silma oma positiivsusega, headusega, vastutustundega, oma lahkusega ja mõttega ja tegudega teisi aidata.  olen kuulnud, et Grete tegutseb hetkel ka oma esimese loengu kallal, milles räägib edust ja läbikukkumistest, ning kuidas jälle püsti saada. Kui tähtis on vaimne Tervis tema jaoks ning kuidas ta sellega seotud on. Kogu loeng on üles ehitstud Grete omale kogemustele. Grete on mulle väga suureks eeskujuks ning olen tänulik, et olen leidnud endale sellise Sõbra. Sõbra suure tähega, sest Grete on kui isiklik hinge hoidja mulle, kes kuulab ja leiab kõigi jaoks aega.  Igapäevaselt tegeleb ta võrkpalli mängimisega, projektide kirjutamisega. Tema üks eesmärkideks 2020 aastaks oli olla eeskujuks ja motivatsiooniks kõigile. Selline on minu arvates hea eeskuju nagu Grete.

Grete kirjutatud projektid on kaasanud kogukonda igast küljest. Näiteks on Grete korraldatud heategevusüritused kutsunud kokku kogukonda, et inimesed saaksid olla koos ja aidata kaasa heategevusele, Grete on kutsunud kokku kogukonda, et pakkuda neile päeva jooksul erinevaid tegevusi. Podcast’i “Filter maha” tegemisel on Grete kaasanud kogukonda, et inimesed saaksid kuulda tema mõtteid ja vaateväljasid neti vahendusel.  Gretel alustas õppimist EG 10.klassis teadusuunas ning klassikaaslased on öelnud, et Grete on nende klassi päikesekiir ja kooli uksest sisse astudes suudab Grete oma positiivsuse ja naerulisusega teisi nakatada. Grete lööb ka kaasa Elva Gümnaasiumi õpilasesinduses. Grete on teistele eeskujuks oma positiivse ellusuhtumisega ning aktiivsusega. Samuti on ta eeskujuks oma püüdlikusega ning julguse olla tema ise ja rääkida keerulistes teemades kaasa. Ta oskab koostööd teha laste ja noortega ning ka täiskasvanutega. Talle on tähtis ühiskonna paremaks muutmine igapäevaselt ja inimeste aitamine.

Vabalajal tegeleb võrkpalli ja tantsimisega, pidevalt kirjutab projekte, temaga on hea arutada erinevatel teemadel, sest tal on hea analüüsioskus. Samuti on tal kujunenud oma vaateväljad, arvamused ning need om alati põnevad ja huvitavad. Grete oskusena võin julgelt öelda tema läbisaamine inimestega. Tema avatus ja rõõmsameelsus on aidanud tal hoida inimestega suhteid, lapsed ja noored ning ka Grete koolikaaslased on märganud, et Grete oskab kuulata nende muresid, neid maha rahustada ja pakkuda mõistlikke lahendusi ja võimalusi kuidas ja kust abi leida. Grete omadusena võin väja tuua tema lahkuse ja hoolivuse teiste vastu. Tema jaoks on oluline, et teistel inimestel ümber tema oleks alati hea olla ning and saaksid ennast meie riigis ja ühiskonnas julgelt ja hästi tunda. Kasvõi Grete seltskonnas. 

Grete suurim saavutus on kindlasti raske töö ja vaevaga teenitud tiitel ,,Aasta Noor tegija 2018’’ Selle tiitli saades oli Grete kõigest 14.aastane tegus ja aktiivne 7.klassi õpilane. ,,Aasta Noor tegija 2018’’ tiitel peidab endas Grete suuri ja olulisi saavutusi aastal 2018. Heategvusüritus Tartu Linna kogukonnale, vabatahtlikuks olemine erinevatel Tartu linna sündmustel, aktiivne osaleja ja panustaja noortekeskuses. Kõik need ideed on Gretel tekkinud huvist ja tahtest olla ja luua parem isikus ja ühiskond. Tema soov olla igal päeval natukene parem inimene, inspireerib ka mind olema igal päeval natukene parem inimene. 

Grete väärib Hea eeskuju tiitlit, sest ta on oma vanuse kohta nii palju teinud ja saavutanud, ta on oma tegudega eeskujuks ja inspiratsiooniks  kõigile ja ta näitab, et millegi tegemiseks või saavutamiseks ei oma vanus tähtsust. Nagu ütleb Grete siis  igas olukorras on kõik alati võimalik, kui sa seda vaid soovid.

ESITAJA

Liis Peddai

SOOVITAJAD

Janne Puks, Ivo Kull, Evelin Krehhov, Ave Kallas, Pille Markov ja Anette Kompus

Grete Roos

Albu Põhikool

Grete Roos on silmapaistev noor inimene. Oma laia silmaringi, armsa olemise, hooliva ja viisaka käitumise poolest on ta pälvinud nii eakaaslaste, õpetajate kui ka kogukonna poolehoiu, austuse ja tunnustuse.  Ta on läbi aegade olnud aktiivne õpilane. Grete on osalenud alates esimesest klassist laulu-, rahvatantsu- ja võimlemisringides. Sellega seoses on ta käinud  kõikidel laulu- ja tantsupidudel nii tantsija kui lauljana, ning Kalevi võimlemispidudel. Lisaks õpib Grete veel muusikakoolis klaverit, käib kunstiringis, mängib erinevaid rahvapille ja tegeleb pärimusmuusikaga „Meite lapse pillitoas“, on aktiivne kodutütar ja hobifotograaf. Grete on väga tark, kohusetundlik ja pühendunud. Ta on alati valmis panustama rohkem, kui temalt oodatakse, näidates ise sageli üles initsiatiivi, ükskõik kas asi puudutab kooli-, huvi või kogukonnategevust. Grete on läbi aegade osalenud paljudel olümpiaadidel ja valmis alati selle nimel lisatööd tegema. Õppetöös pole haruldane seegi, kus Grete palub juurde aega, sest tahab mõnda mahukamat tööd teha põhjalikumalt ja süveneda veel rohkem teemasse. Ta on väga mitmekülgne, mis väljendub selles, et ta pühendub ja saavutab häid tulemusi nii reaalainetes kui ka loovainetes. Eelmisel õppeaasta sai ta maakondlikul keemiaolümpiaadil I koha ja kunstiolümpiaadil III koha. Häid tulemusi on läbi aastate kogunenud väga palju. Grete on loomulikult väga andekas ja mitmekülgne noor inimene, aga meie imetleme teda eelkõige isiksusena. Oma nooruse kohta on ta väga küps, tasakaalukas, empaatiline, äärmiselt kohuse- ja vastutustundlik. Ta on soe ja siiras, suure südamega inimene ja seda soojust kiirgab temast alati, ükskõik kas ta tegeleb kooliasjadega või panustab väljaspool kooli. Oleme kuulnud kõrvalt, kuidas koolikaaslased jagavad temaga oma muret, kuidas ta neid toetab, annab head nõu ja motiveerib. Kõik inimesed, kes temaga kokku puutuvad, nii lapsed kui täiskasvanud, on alati lummatud tema isiksusest, koostöö temaga on nauditav.

Grete on aktiivne noor  Albu koolis ja kogukonnas ning Järva vallas ja maakonnas. Ta on Albu kooli õpilasesinduse president. Tema juhtimise ajal on õpilasesindus teinud väga suure arenguhüppe. Noorte panus koolielu edendamisse on väga suur ja Grete on selle kõige käivitaja ja eestvedaja. Kõikide kooliürituste korraldamises osaleb aktiivselt õpilasesinduse meeskond ja kaasatakse ka oskuslikult teisi õpilasi. Grete ja õpilasesinduse eestvedamisel algatati koolis väärtuskasvatuse toetuseks, heade tegude märkamiseks ja tunnustamiseks, tänutähekeste ja tänutahvli korraldus, kus kõikide õpilaste suuremad ja väiksemad heateod saavad märgatud ja tunnustatud. Korraldatakse aktiivseid vahetunde.  Grete on aktiivne liige Järva valla noorte aktiivgrupis, andes oma panuse valla noorsootöösse. Suvel oli ta peakorraldaja Järva valla õpilasmalevate lõpulaagris. 
Grete on õppimises ja käitumises teistele suureks eeskujuks. Tema panus klassi õpiõhkkonna kujundamisel on väga suur. Ta on tark ja terane tüdruk, aga ta ei ole teiste suhtes üleolev ega domineeriv, vaid alati toetav. Ta ei pane kunagi teisi tundma ennast halvasti. Kui tehakse rühmatööd, siis ta toetab kõik rühmakaaslasi ja innustab ning inspireerib neid tööle. Grete paneb tähele nõrgemaid ja väiksemaid. Tal jätkub kannatlikkus, armastust ja hoolt ka siis kui teised on juba tüdinud ja peavad olukorda lootusetuks. Kõiki tema tegemisi saadab hoolimine, arvestamine teistega, abivalmidus, toetus ja rahulik tegutsemisviis. 
Grete hoolib oma tervisest, olles ka teistele noortele eeskujuks näiteks õhtuti terviserajal joostes, nutiaega teadlikult reguleerides või tervislikke toiduvalikuid tehes.
Lisaks aktiivsele hoiakule on Grete olnud alati eeskujulik õpilane. Ta on alates esimesest klassist õppinud ainult hinnetele „5“, saavutused eelmisel õppeaastal:

1.Maakondlik keemiaolümpiaad- I koht
2.Maakondlik kunstiolümpiaad- III koht
3.“Kino maale” festivali multifilmide tegemise konkurss- eripreemia
4.Teadlaste öö Albu koolis ja kogukonnas 2019- teaduskohviku ja teadusteatri etenduse ettevalmistus, läbiviimine ja esinemised koolis ja lasteaias
5.Teaduspäevad Albu koolis ja kogukonnas 2020- teadusteatri etenduse ettevalmistus, läbiviimine ja esinemised koolis ja lasteaias, päevade korraldamine ja tegevuste organiseerimine.
6.Tantsuetendus “Reis ümber maailma”- korraldamine, kavade loomine ja esinemine.
7.Järva valla malevate ühine lõpulaager- korraldamine
8. Kaitseliidu Järva maleva luureretk- naiste arvestuses (Kodutütarde Albu rühm) I koht, üldarvestuses II koht ja Järvamaa esindamine Ernakesel
9.Vabariiklik etluskonkurss „Võistulugemine Hansenist Tammsaareni“

Tema kolm. silmapaistvamat tegevust on:
1. Grete on Albu Põhikooli õpilasesinduse president, kes teeb oma tööd kogu südamest, täie tõsidusega ja väga kohusetundlikult, lisaks panustab aktiivselt Järva valla noorsootöösse, noorte aktiivgrupi liikmena ja Järva valla noortevolikogu käivitamisse.
2. Grete on suur eeskuju õpilaste seas, ta on väga palju kaasa aidanud aktiivse ja positiivse õpiõhkkonna ja hooliva koolikeskkonna kujundamisel, toetades ettevõtliku, aktiivse ja huvitava kooli kuvandit.
3. Grete on väga mitmekülgne ja andekas, olgu see tantsimine, laulmine, pillimäng, kunst, fotograafia või hoopis Teadlaste Öö festivali korraldamine ja teadusteatri tegemine.

Gretel on ettevõtmisi, mis on teistele heaks eeskujuks, väga palju. Viimase aasta suuremad teod on:Albu kooli ja kogukonna Teadlaste Öö festivali üritused, kus on väga mitmekülgne programm, alates teadusõpitubadest, kohtumistest teadlastega, teaduskohvikust kuni teadusteatri etendusteni, mida Grete ise läbi viis. Idee tekkis sellest, et noorte seas võiks populariseerida teadust.

Kevadel korraldas Grete kooli tantsupidu nimega „Reis ümber maailma“, kus virtuaalselt videoklippide vahendusel reisiti maailma eri paigus, tutvuti erinevate maade kultuuri, ajaloo ja loodusega ning kõik klassid esitasid 2 liikumis- või tantsukava, mis olid inspireeritud nendest maadest. Idee tuli sellest, et õppimine võiks olla põnev ja nii sai lõimida erinevaid aineid: geograafiat, ajalugu, kehalist kasvatust, kunstiõpetust, eesti ja inglise keelt, informaatikat ning käsitööd. Kogu tantsuetenduse peakorraldaja oli Grete.

Gretel oli lõpuni ettevalmistatud kogukonnale suunatud väga mahukas projekt, kus noored ja täiskasvanud pidid osalema koos tantsukursustel ja lõpetuseks oli planeeritud suur maskiball koos live esinejaga. Aga kahjuks jäi see koronakriisi tõttu ära. Grete idee oli inspireeritud sellest, et me võiks teha koos kogukonnaga , kus erinevad põlvkonnad teeksid koos midagi toredat ja see oleks vahva kõigile osapooltele. Mõte pole maha maetud vaid ootab turvalisemat aega.

Grete oli peakorraldaja Järva valla malevate ühise lõpulaagri korraldamisel. See hõlmas kõiki kogukonna noori, kus kahepäevase laagri tegevustes olid mängud, töötoad, esinejad, sportlikud võistlused ja disko. Kõik need olid korraldatud Grete ja tema meeskonna poolt. Paljud töötoad ja tegevused viisid nad ise läbi. Kogu projekti korraldus alates eelarvest, koha otsimisest ja broneerimisest, kuni töötubade, toitlustuse ja diskoni oli Grete planeeritud ja korraldatud.

Grete on kõige ilusama hingega noor ja andekas inimene, kes kasutab kõiki oma andeid ja oskusi teiste hüvanguks. Tema soojus ja sära toob rõõmu oma sõpradele, koolikaaslastele, õpetajatele ja kõigile, kes temaga kokku puutuvad. Ta on kogu oma olemusega HEA EESKUJU!

ESITAJA

Tiia Mänd

SOOVITAJAD

Aune Suve, Triin Konrad

Hellika Otsar

Võru Gümnaasium

Muusika on seal, kus on Hellika ning Hellika on seal, kus on muusika. Tema elu on läbipõimunud muusikast, kuid ometi jõuab ta teha ka kõike muud. Oma ettevõtlikkuse ning silmapaistva aktiivsuse, pühendumuse ja töövõime võtab Hellika just muusikast. Muusika on see, millega Hellika panustab kogukonda ning millega ta on üldsusele tuntud. Ta naudib muusikat ja muusikaga tegelemist ning paneb ka teised muusikat nautima.
Hellikale endale meeldib väga erisugune muusika: 

  • eesti pärimusmuusika (ei ole vahele jätnud ühtegi Viljandi Folki, alustas 4-kuusena (!) 2003. aastal, kokku seega 18 aastat folki),
    mitmehäälne vokaalmuusika ansamblitele (lemmikbänd on Pentatonix),
  • lemmikheliloojaks Eesti muusikast on Veljo Tormis,
  • suur laulupidude fänn (tavaliselt mitu liiki korraga, näiteks 2019 üldlaulupeol laulis laste- ja segakoori, mängis sümfooniaorkestriga),
  • kuulab ka tänapäevast muusikat räpini välja,
  • laulab või mängib kodus pilli igal hetkel, kui ei tee kooliasju.

Hellika on edualt osalenud mitmetel muusikakonkurssidel (sh rahvusvahelistel). Ta osaleb erinevates muusikalistes kollektiivides, osades ka manageri ja kaasjuhendaja rollis.
Muusika kõrvalt on ta suutnud olla edukas ka n-ö kõvemates valdkondades:

  • informaatikavõistlusel „Küberpähkel“ läks väga hästi, esindas kooli Tallinnas finaalis 2019. aastal,
  • raamatupreemia presidendi ajalooalaste uurimistööde võistlusel „Vabadus“ 2019. aastal.

Hellikale meeldib väga reisida. Ta on käinud kultuurireisil Hiinas, Tais, USAs, Jaapanis, Poolas, Venemaal, Iirimaal, Tšehhis.
Kokkuvõttes võib öelda, et Hellika on silmapaistev noor, kes on leidnud oma tee; ta suhtub endasse ja teistesse lugupidavalt ja hoolivalt; ta on teadlik oma kohustustest ja võetud vastutustest; ta on koostööaldis ja valmis panustama, pühenduma; ta on motiveeritud, loov ja ettevõtlik; iseseisev ja hästi kohanev; ta teab oma nõrku ja tugevaid külgi, arendab ja parendab neid; ta on väga hea suhtleja; ta pingutab ja on valmis seda rohkemgi tegema. Ta on andekas.

Hellikal läheb koolis hästi, ta on püüdlik ning õpib enamasti neljadele ja viitele. Ta lööb kaasa oma klassi tegemistes ja koolielu edendamisel. Peaaegu kõikidel kooli üritustel esineb Hellika kas üksinda või koos kooli muusikaliste kollektiividega. Tema algatusel on koolis välja kujunemas traditsioon, et lõpuaktusel lauldakse Queeni laulu „We Are The Champions“. Viimasel kahel õppeaastal on seda teinud just tema.


Ka väljaspool õppetööd on tal tegemisi palju:

Võru Gümnaasiumis:

  1. segakoor, kus Hellika abistab dirigenti soojendusel ja partiide õpetamisel
  2. segaansambel LUUD, mis sai kokku kutsutud Hellika eestvedamisel ning kus ta tegutseb ka managerina, organiseerib kontserttegevust
  3. neidudeansambel QSIRP, mille loomisel oli Hellikal suur roll

Võru Muusikakoolis:

  1. õpingud klaveri ja viiuli (lõpetas eriala, aga jätkab viiulitunde) erialal. Muusikakoolis käinud 11 aastat, alustas 6-aastaselt veel lasteaias käies. Osaleb viiuli meistrikursustel (Kristel Eeroja-Põldoja), konkurssidel (parim noor instrumentalist III koht 2018, viimati II koht Liivimaa keelpillikonkursil 2019, 2020. aastal konkurssi ei toi).
  2. muusikakooli sümfooniaorkestri kontsertmeister ja solist (kontsertmeister alates 2018), viimane kontsertreis Bergenisse Euroopa orkestrite festivalile 2019.

Põlva Muusikakoolis

  1. soololaulu õpingud alates 2019. aastast
  2. osalemine Sirje Medelli meistriklassis 2020 septembris
  3. osalemised konkurssidel „Jõulutäht 2019“ (esikoht oma vanuserühmas) ja „Solistica 2020“ (esikoht oma vanuserühmas ja Grand Prix)

Muud tegemised ja saavutused:

  1. Hellika on korduvalt osalenud muusikaõpetuse olümpiaadidel, 2018 võitis rahvusvahelise muusikaolümpiaadi; sel kevadel sai Võrumaalt üleriigilisse vooru, mis toimub 9.-10. oktoobril 2020. a
  2. laulusolistina alati osalenud Võrumaa Laulukarussellis, pääsenud finaali (viimati 2019, finaalkontsert peaks toimuma 6. novembril 2020)
  3. rahvamuusikuna osalenud suviti Eesti ETNO ja laste-ETNO rahvapillilaagrites, sel suvel ka õpetas seal ühte Võrumaalt pärit viiulilugu, valiti ETNO-ringreisi esindusbändi sügisel 2020 (13 kontserti);
  4. viiuldajana osalenud Värska keelpillimängijate suvekursustel,
  5. sel suvel mängis viiulit abijõuna Tallinna Nõmme muusikakooli sümfooniaorkestri suvelaagris
  6. solistina esinenud paljudel Võru valla, linna ja maakonna üritustel (2020: emadepäev, kultuurkapitali tunnustusüritus, viimati lusikapeol 17. septembril, laulukonkursi „Lasterikkuse võlumaailm“ lõppkontserdil 20. septembril jne)
  7. enesetäiendus muusikalide õppepäeval Hanna-Liina Võsa muusikalikoolis 23. augustil 2020. a

Hellika teeb silmapaistvaks muusika, muusika, muusika.

Suurim saavutus on siiani rahvusvahelise muusikaolümpiaadi võit 2018. aastal, üleriigilise solistide konkursi „Solistica 2020“ Grand Prix 2020. aastal.

Hellika pühendumus muusikale on eeskujuks mitte kõigile, vaid igaühele.

ESITAJA

Karmo Kurvits

SOOVITAJAD

Laura Järvpõld, Piret Rips-Laul, Siiri Konksi, Ester Liblik, Inge Tolga

Henri Haljaste

Tartu Jaan Poska Gümnaasium

Henri on täiesti tavaline 16-aastane gümnaasiumi esimese aasta õpilane, kes käib kõigi oma teismelise tegemiste kõrvalt tööl ja seda täiesti omal algatusel.
Henri on ülikooli linna lihtsa 3-lapselise pere kõige vanem laps. Õppeedukus on olnud läbi aastate väga hea ja käitumine nii õpetajate kui õpilaste, omaealiste ja vanematega, lähikondsete ja võõrastega eeskujulik. Lai silmaring ja akadeemiline võimekus andsid head tulemused gümnaasiumikatsetel ja noormees sai ise valida, millises gümnaasiumis õpiteed jätkab.
Pere sissetulekud võimaldavad iga aasta mitmetel huvialadega seotud või pere ühistel reisidel maailma erinevaid paiku avastada, aga ka lastel üld- ja huvihariduses, trennides ja muidu lahedates tegevustes osaleda vastavalt nende soovile. Henri lõpetas sel kevadel Tartu I Muusikakooli, õppis löökpille 7 aastat ja osales projektipõhiselt õpilasorkestris. Selle kõrvalt pidevalt teinud võistlustasemel sporti, jalgpalli kuni 8. klassini ja sealt edasi saalihokit ja osalenud mitmetes TÜ teaduskooli põhi- ja keskkooli õpilastele suunatud õpikodades, laagrites. Esindanud koole edukalt mitmetel nii spordi- kui ainevõistlustel, osalenud nii Tartus kui Tallinnas toimunud laulupidudel kooride liikmena.
Noormees on sotsiaalselt aktiivne ja panustab meelsasti ka teiste heaks. Suhtleb tihedalt omaealiste sõprade ja ka sugulastega – mõlemate vanavanemate, tädide-onude, nende laste ja lastelastega, mängib mudilastega ja aitab IT-alaselt hallipäiseid. Osalenud põhikooli õpilasesinduse tegevuses 2 aastat. Osalus õpilasesinduses andis võimaluse nii mõndagi õppida asjaajamise kohta ja õpilaste häid ideid ühistegevusena ellu viia, mh üritusi korraldada.Põhikooli loovtööna tegi koos kahe klassivennaga oma teadusteatri katsed-etendused algklassidele, et teadust neile tutvustada ja teha seda lõbusalt.
Perel on maja, kus igal lapsel on oma tuba, aga ka kohustused – Henril muruniitmine, nõudepesumasina tühjendamine ja kasside eest hoolitsemine. Neid tuleb teha ühiskondlikus korras, tasuta, – ja ta teeb neid kohusetundlikult, hästi. Samas oma ruum ja iganädalane taskuraha on garanteeritud, ja seda viimast saab kulutada oma äranägemise järgi.
Kokkuvõttes on noormehel mõistlikult majandades rahaliselt kõik võimalik, samas vaba aega võiks alati pigem rohkem olla. Kasvõi, et mängida arvutimänge ja lihtsalt niisama hängida sõpradega. Aga siiski noormees leiab sisemise motivatsiooni käia tööl – on jalgrattakuller
olnud Woltis juba 1,5 aastat. Ise leidis võimaluse, uuris tausta ja paberimajandust.

Lapsevanemal jäi vaid läbi arutada võimalikud riskid, lahendused ja anda nõusolek. Edasi on teinud tööd vastavalt oma äranägemisele ja ajalisele ressursile – sügisest kevadeni iga kuu 3-7 tavainimese tööpäeva jagu sõite, suvel rohkem. Raha teenimisel on üheks sihiks parajalt vinge jalgratta, muu hulgas töövahendi, hankimine ja teisalt kapitali kogumine oma (õpilas)firma rajamiseks.

Henri eeskujul on hakanud paljud tema sõbrad ja tuttavad tööd otsima. Ja nii mõnigi neist on leidnud omale töö, vähemalt suveks, ja kui mitte eelmisel aastal, siis sel aastal. Omavaheline kogemuste vahetus on noorte vahel olnud väga aktiivne ja teineteist inspireeriv.
Talle meeldib teistele kasulik olla, näiteks teadmisi, nippe ja nõuandeid jagada. Põhikooli loovtööna tutvustas põhikooli teise astme õpilastele teaduse tegemise põnevamat ja lõbusamat poolt. Etendused olid väga menukad.
Noormees on virtuaalmaailmas kordades vähem kui enamik teisi samas vanuses inimesi, eelistab pärissuhtlust inimestega ja eluliste kogemuste saamist. Ta tunneb vastutust oma tuleviku eest.

Henri kolm silmapaistvamat tegevust on:

  • oma vabal valikul töötamine alates 15. eluaastast;
  • edukas õppetöös ja spordis, oskab aega ja tegevusi planeerida, teeb eluterveid valikuid.
  • panustab ühiskondlikult nii lähikondsete kui laiema avalikkuse heaks.

Ta on eeskujuks omaealistele ja seda mitmes mõttes – aktiivne töömaailmas ja ühiskondlikult, edukas akadeemiliselt ja spordis, hinnatud kaaslane nii omaealiste kui nooremate ja vanemate hulgas.

Henri on 16-aastane noorees, kes gümnaasiumiõpingute ja sotsiaalselt aktiivse teismelise tavaliste tegemiste kõrvalt leiab regulaarselt aega tööl käia, ja seda täiesti omal algatusel. Ta on mõistnud, et igaüks on ise oma õnne sepp ja vastutab eelkõige ise oma tuleviku eest.

ESITAJA

Karin-Liis Haljaste

SOOVITAJAD

Terje Kapp, Valentina Urb

Henri Marten Mihkelson

Jõhvi Põhikool

Henri Marten on väiksest peale olnud väga aktiivne ja tubli laps. 4-aastaselt hakkas käima juba jalgpallitrennis ning kuna teda huvitavad väga paljud asjad, siis praeguseks on tal väga palju huvialasid.
Ta käib muusikakoolis, kus lisaks põhipillile – klaverile, pakuti talle sel aastal hakata õppima ka löökpille ning osaleda muusikakooli bigbändis. 
Ta laulab Jõhvi Põhikooli  poistekooris ja tantsib rahvatantsu. On olnud tegev mitmete jõulupidude näidendites ning viimasel jõulupeol oli üheks õhtujuhiks.
Väga meeldib teha sporti: käib jalgpalli-, korvpalli- ja purjetamistrennis.
Henri Martenil jätkub aega ja tahtmist ka vabatahtlikuks olla: on osalenud mitmeid kordi Toidupanga toidukogumistel ning on olnud spordivõistlustel abiks nii pallipoisi- kui lapipoisina.
Ta tahaks käia veel ka võrkpallitrennis, sest elab väga kaasa Eesti võrkpalli meeskondadele, kuid selleks pole enam lihtsalt aega. Samuti plaanib ta minna korvpallikohtunike koolitusele.Henri Marten õpib Jõhvi Põhikooli 5.a klassis ning on kogu aeg õppinud ainult viitele, eeskujulikku käitumist tal ei ole, kuid hea käitumine on niivõrd aktiivse lapse puhul ka juba väga hea. 

Henri Marten on paljudele oma eakaaslastele eeskujuks, sest ta on heaks näiteks selle kohta, et kes palju teeb, see palju jõuab. 
Ta õpib koolis ainult viitele ning kuna ta on oma klassikaaslaste seas hinnatud ja liider, siis on ka nende klassis õppimine au sees (eelmisel õppeaasta lõpuks olid kõigi klassi 20 õpilase aastahinneteks ainult neljad-viied). 
Mitmed tema sõbrad on tänu Henri kutsele hakanud käima trennis,  selle asemel, et veeta oma aega kaubanduskeskustes või kodus arvuti taga.
Jõhvi Põhikoolis on alates 2015. aastal kasutusele võetud koolivorm, et eelkõige võidelda koolikiusamise vastu ning Henri Marten on üks nendest, kes kannab peaaegu kogu aeg koolivormi, et populaarse õpilasena teha koolivorm meelepäraseks ka teistele. 
Eelmine aasta tegi Henri Marten pärast Jõhvi pargis sportimas käimist oma klassikaaslastele ettepaneku minna parki koristama, sest märkas seal üpris palju prahti ja sodi. Käis isegi Jõhvi vallavalitsuses oma ettepanekut tutvustamas ja prügikotte küsimas.
Üks suurimaid heategevuslikke projekte on Henri Martenil juba mitu aastat olnud osalemine Toidupanga toidukogumistel. Oma eeskujuga on ta nakatanud ka oma nooremat õde, kes ka hakkas nendest osa võtma.

Henri Martenil on hea omadus osata teisi kaasata ja oma ideid ellu viia. Hea meel on ka sellest, et ta soovib ja on nõus olnud olema ka teadlikult eeskujuks (nt koolivormi kandmine). Ta on aktiivne ja teadmishimuline.

Henri Marteni suurimad saavutused on spordis. Talle on juba väiksest saati meeldinud tegeleda spordiga. Kõige paremad tulemused on praeguseks jalgpallis, kus Henri meeskond FC Phoenix on praegu Eesti meistrivõistluste oma alagrupi liider. Henri on osalenud kõigil mängudel ning olnud väga resultatiivne: löönud väravaid, andnud väravasööte jne. Mitmeid kordi on Henri valitud turniiridel parimaks mängijaks ning eelmisel hooajal valiti ta oma jalgpalliklubi parimaks poolkaitsjaks.

Parema ühiskonna jaoks on väga tähtis on olla ise aktiivne ja hoolida teistest.

ESITAJA

Liina Mihkelson

SOOVITAJAD

Liivi Jõemets, Riina Kull, Küllike Šapovalov, Igor Shaskov, Priit Käen, Veiko Simm, Kaia Kaldvee

Henri Vink

Võru Kreutzwaldi Kool

Henri on poiss, kelle tegevused ja huvialad ulatuvad nö seinast seina. Küll leiab teda spordiväljakul uhkeid sporditulemusi saavutamas, lavalaudadel proosa- ja luuletekste ette kandmas või kaamera käes enda ja sõprade tegevusi jäädvustamas. Selle kõige kõrval on Henril silmapaistvad õpitulemused. Tal on soe ja aus süda. 
2020 aastal saavutas Henri piirkondlikul inglise keele viktoriinil II koha. Henri arengule ja esinemisoskustele on kindlasti positiivse jälje jätnud kitarriõpingud Võru muusikakoolis. 
Henri on eeskujulik õppur ja treenija Võru Spordikooli kergejõustikuosakonnas. Tema hoida on mitu Võrumaa noorte rekordit: 

● Poiste D-klassi teivashüppes 3.11 m 

● Poiste C-klassi teivashüppes 3.71 m 

● on olnud osaline poiste C-klassi teatejooksu ja poiste D-klassi teatejooksu rekordi püstitamisel. 

Henri on eduka esinemisega võitnud ohtralt medaleid Eesti noorte meistrivõistlustelt kergejõustikus: 2019. aastal 3 medalit (teatejooksud), 2017. aastal 2 medalit (kaugus, teivas), 2016. aastal 2 medalit (kaugus, teade) 2020. aasta kevadel osales Henri Võru Gümnaasiumi lavastatud muusikalis “Greace”. Võru Gümnaasiumis osaleb Henri ka segakoori tegevuses, olles ise alles Võru Kreutzwaldi Kooli õpilane. 
2019 aastast osaleb Henri kahes Erasmus + noorteprojektis, kus paistab silma tegevuste eestvedajana ja vastutajana. 
1. Projekt “European orchestra”- rahvusvaheline muusikaprojekt 2. Projekt “Melissa”-rahvusvaheline projekt, kus tegeletakse erinevate õppeainete lõimimisega läbi mesilaste maailma.

Parimad omadused: usaldusväärne, sihikindel, visa 
Silmapaistvad tegevused ja oskused: filmirežii,sport, muusika, liidripositisioon erinevates valdkondades.

Henri ise peab end suurimateks saavutusteks järgmisi tegemisi: 
2020. aasta suvel Võru noortele korraldatud foto-ja modellikoolitus projekti, mille läbiviimiseks taotles ta toetus noortele mõeldud projektikonkursist “Ideeviit”. “Foto- ja modellikoolituse projekti idee tuli mul selle aasta varakevadel, kuna ma polnud varem sellist asja teinud ja koroonaaeg andis aja, siis oli see hea võimalus proovimiseks.” 
2020. aasta augustis osales Henri Võru Noortekeskuse poolt korraldatud konkursil “Võru linn läbi noorte silmade”, kus ta saavutas esimese koha.

Henri on sihikindel ja heade organiseerimisoskustega, andekas ning oskab oma andeid ja teadmisi kasutada oma eesmärkide elluviimisel, mitmekülgne (sport, muusika, laulmine, suur lavakogemus), intelligentne, suurepärane suhtleja, rõõmsameelne, julge, viisakas ja väga SÕBRALIK, oskab meeskonnatööd teha ning teistega avatult suhelda.

ESITAJA

Kai Laanemaa

SOOVITAJA

Võru Noortekeskus MTÜ

Hubert Uku Prank

Tartu Karlova Kool

Hubert Uku on oma noore elu jooksul tegelenud väga erinevate valdkondadega ja kõik projektid, mis ta ette võtab, on alati edukad. Ta on ühtaegu andekas õpilane, muusik, näitleja, sportlane (7 aastat aktiivseid ujumistreeninguid, 3 aastat triatloni, 2 aastat rahvatantsu) ja noorkotkas. 
Noormees on oma tegevuse ja käitumisega innustav ja hea eeskuju sõpradele, klassi- ja koolikaaslastele. Ta julgustab kaasõpilasi õpingutes pingutama ja aitab, kui on vaja. Õpilasesinduse liidrina kaasab ta oma tohutu energiaga koolikaaslasi panustama ürituste organiseerimisse. Tal on erakordne võime teha koostööd erinevate inimestega ja mõista neid.

Hubert Uku on olnud viimased 3 aastat Tartu Karlova Kooli õpilasesinduse liige, millest ühe aasta panustas sekretärina ja nüüdseks on tõusnud õpilasesinduse presidendiks. Selles ametis on tulnud läbi viia mitmeid üritusi ja projekte. Näiteks projektis „Liikuma kutsuv kool“ oli Hubert üheks tegevusliidriks ja aitas sisustada kaasõpilaste aktiivseid vahetunde. Samuti on Huberti vedada olnud viimastel aastatel Karlova kooli jõululaat, millega kogutakse raha erinevateks projektideks. 
Aineõpetajate sõnul on Hubert erakordse töövõimega, sihikindel ja väga kohusetundlik õpilane. Ta on laia silmaringiga, kusjuures oma teadmisi ja seisukohti esitab ta alati vaoshoitult, argumenteeritult ja täpselt. Tema sõna peale saab alati kindel olla.
Hubert Uku on osalenud mitmetel konkurssidel ja olümpiaadidel esmapilgul vägagi erinevates valdkondades, kuid saavutanud alati arvestatavaid tulemusi. Näiteks möödunud õppeaastal osales ta järgmistel ülelinnalistel jõuproovidel: pendelteatejooks, geograafianädala raames toimunud Tartu koolide vaheline GIS võistlus, etluskonkurss, bioloogiaolümpiaadi Tartu linna  piirkonnavoor, ajaloo-olümpiaadi Tartu linna piirkonnavoor jne. See mitmekesine loetelu räägib iseenda eest. 
Parim tulemus sündis ajaloo-olümpiaadil, kus ta sai maksimumilähedase punktisumma ja jagas Tartu piirkonnas 3.-5. kohta. Selle tulemusega tagas noormees edasipääsu riigivooru ja katseteta pääsu ükskõik millisesse Tartu gümnaasiumisse.
Tema kiiret reageerimist ja ettevõtlikkust näitab ka tõik, et eelmise õppeaasta kevadel jäi Hubertil koroonast tingitud põhjustel loovtöö tegemata. Käesoleva õppeaasta alguses orienteerus ta kiiresti uuele teemale ja nädala jooksul oli valmis loovtöö ülesehitus ja iga osa tähtsamad pidepunktid. Seda kõike suutis ta pingelise õppetöö kõrvalt.
Õppimist iseloomustavad kõige paremini järgmised punktid: 

  • 1.-7.klassi lõpetanud “Kiituskirjaga” (tunnistusel kõik aastahinded 5) ning 8.klassi lõpetanud “Kiidukirjaga” (tunnistusel üks aastahinne 4 ja ülejäänud 5);
  • ta on aastatel 2017-2020 saanud ühtekokku neli “Karlova kassi”, mis on Tartu Karlova Kooli kõrgeim tunnustus ja mille statuut on väga range.

Hubert Uku on  musikaalne ning vokaalselt võimekas. Ta õpib Tartu Karlova Kooli koorikoolis ning laulab Tartu Poistekooris. Kuna tal on suure ulatusega ning kauni tämbriga sopranihääl, on ta aastaid olnud Tartu Poistekoori solist ning esinenud paljudel kohalikel ning vabariiklikel kontsertidel ja üritustel. Tähtsaimad neist: 2018.a. laulis ta Estonia kontserdisaalis EV isadepäeva kontsertaktusel, Tartu 150. juubelilaulupeol oli U. Sisaski naiskooride laulu “Ood armastusele“ solist. Sama laulu solistina on ta esinenud mitmel Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäeval. Ta on laulnud puhkpilliorkester Tartu solistina. 
Hubert Uku on edukalt osalenud ka laulukonkurssidel: 2017.a. Eesti Meestelaulu Seltsi poiste ja noormeeste lauluvõistluse 10-11-a. vanusegrupis saavutas särav sopran II koha; 2018.a. XIII rahvusvahelisel laste ja noorte akadeemilise vokaali konkursil “Viru Ooper” 12.-14-a. vanusegrupis I koha ja eripreemia. 
Eraldi märkimist väärib tema töö teatris “Vanemuine”, kus Hubert Uku on mänginud etendustes “Kaunitar ja koletis” (Jutustaja roll)  ning “Kirvetüü”. Lisaks on tulnud üles astuda poistekoori koosseisus ooperis “Carmen” ja balletis “Armastuse tango” (kirikupoisi roll). Oma kõlava hääle ja perfektse diktsiooni tõttu on Hubert olnud hinnatud teadustaja mitmetel kontsertidel ja üritustel. Hubert on osalenud kahel aastal ka „Aasta õpetaja gala“ vaheklippides.
2,5 aastat on ta aktiivselt osalenud ja panustanud noorkotkana Kaitseliidu Tartu Maleva töösse. Hetkel kuulub ta NEG-i (Noorkotkaste erigrupp), mille liikmed on eriti aktiivsed ja alati valmis oma aja ja tegevusega liidu töösse panustama. Grupis treenitakse vabariiklikel võistlusteks osalemiseks. Pikim matk, mille Hubert Uku on koos oma grupi liikmetega läbinud, on 65 km.

Huberti puhul ei saa tuua välja üht ja ainust suurt saavutust. Kõik tema ettevõtmised on märkamist väärt ja eeskujuks kaasõpilastele. Ta oskab teisi noori kaasata enda algatatud ürituste organiseerimisse ja olla neile toeks. Klassijuhatajana võin väita, et ta suudab teisi õpilasi inspireerida oma igapäevaste tegevustega ja julgustab neid osa võtma erinevatest    projektidest. Viimane näide on klassi õpilaste maailma koristamise projektis osalemine ja Hubert Uku juhitud aktiivsed arutelud kliima soojenemisega seotud teemadel.
Selline ta ongi – mitmekülgselt andekas, mõtleb kõige peale, hoolib kõigist ja püüab maailma parandada.

ESITAJA

Miia Lõhmus

SOOVITAJAD

Annelii Traks, Tiia Puhvel, Ain Mäeots, Kristo Valge

Hugo Kivilo

Tallinna Reaalkool

Hugo Kivilo õpib Tallinna Reaalkooli 12. klassis (136. lennus)  reaal-inseneeria õppesuunal. Reaalkooli õpilane on ta olnud alates 1. klassist. Tallinna Reaalkooli koolidemokraatiale on iseloomulik, et õpilased valivad endale klassivanema. Alates 5. klassist on Hugo olnud klassivanem – seega täidab ta neid ülesandeid 8 aastat. Tema tagasivalimine on ka kinnitus suurepäraselt tehtud tööst. Ta suudab ükskõik mis ülesande ükskõik kellega ära teha. See on kinnitus heast meeskonnatunnetusest ning tolerantsusest. Temale saab loota, sest ta viib alustatu lõpuni. Ta on inimene, kes arvestab teistega, hoolib, vajadusel oskab olla esirinnas ning tajub, mil on sobilik ja hea lasta klassikaaslastel särada. Sotsiaalne ja emotsionaalne intelligentsus on kindlasti tema tugevus. Klassijuhatajana väärtustan Hugot, sest temaga saab omi mõtteid peegeldada, arutleda, kuidas mures või õpiraskuses klassikaaslasi aidata. Lisaks olulisele panusele kooliellu (Taani päev juhtimine, klassivanema töö, külaliste võõrustamine, projektides osalemine jne) on Hugo tugev sportlane – ta mängib Eesti Vabariigi tugevuselt teises liigas korvpalli. Oma tugevust sportlasena kasutab ta ka kooli esindamisel spordivõistlustel. Lisaks spordivaimule hoiab Hugo aus akadeemilisi õpinguid – tõenäoliselt lõpetab Hugo Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiastme kuldmedaliga (põhikooli lõpetas ta samuti kiituskirjaga).

Tallinna Reaalkooli iseloomustab läbimõeldud klassijuhatajatöö. Klassijuhataja lähimad partnerid on klassivanem ja klassivanema abid. Igal nädalal toimuvad klassijuhatajatunnid, mille raames esinevad tihti väliskülalised. Hugo aitab reeglina väliskülalisi vastu võtta ning teeb neile koolimajas ringkäigu, kõneledes kooli ajaloost, traditsioonidest, väärtuskasvatusest. Kuna Hugo on laia silmaringiga, väga kõrgete akadeemiliste tulemustega ning esinduslik, siis kaasame teda tihti ka Tallinna Reaalkooli väliskülalistele hariduselu tutvustades. Nii on ta teinud korduvalt inglisekeelseid ülevaateid Eesti Vabariigi ja Tallinna hariduselust (seda ka õpilase pilgu läbi). Lisaks Hugo on korduvalt teinud Tallinna vanalinnas ekskursioone väliskülalistele nii Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kui ka Tallinna Reaalkooli reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsi raames. Seega on Hugo ka Eesti ajaloo populariseerija. Läbi eelneva panustabki Hugo eakohaselt oma kogukonna ja kodukoha arengusse. 
Hugo kannab endas Reaali Vaimu: väärtustab nii akadeemilist õppimist kui traditsioone. Klassivanemana on Hugo väärikas, kohusetundlik, abivalmis, meeskonnamängija, hooliv. Ta on valmis kõiki õpilasi aitama ning toetab neid, kes vajavad tuge. Lisaks traditsioonilisele õppetööle on Hugo eeskujuks oma olümpiaadihuviga. Samuti kirjutas ta väga-väga kõneka uurimistöö “Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste kord, selle kujunemine ning selle võimalik reformimine 2016. aasta presidendivalimistel ilmnenud probleemide põhjal“, kus avas USA põhiseaduse kujunemislugu ning analüüsis USA presidendi valimise protsessi võimalikke arenduskohti. Uurimistöö käigus tegi ta intervjuusid mitmete oma ala spetsilistidega: Martin Mölder, Eiki Nestor, Urmas Paet, Maria-Ann Rohemäe, Kalev Stoicescu, Rein Taagepera, Lauri Tankler, Indrek Tarand. Uurimistöö pälvis komisjoni poolt tulemusele „väga hea“ (kõrgeim hinne).

Hugo mängib kõrgel tasemel korvpalli. MTÜ Korvpalliklubi Viimsi. Esindusmeeskond: KK Viimsi/Noto. Lisaks panustab ta mängude tutvustusvideodesse või teeb mängudest kokkuvõtteid.

Klassijuhatajana väärtustan Hugos kolme saavutust: 1) väga-väga hea klassivanem; 2) suurepärane sportlane ning 3) tõenäoliselt kuldmedaliga Tallinna Reaalkooli lõpetav noor. Projektijuhtimisest on Hugo suurim saavutus 2019. aasta Taani päeva peakorraldamine. Taani päev Tallinna Reaalkoolis on õpilastele suunatud teemapäev, mis kujunes 2014. aastal alguse saanud Tallinna Reaalkooli ja Viborgi Katedralskole sõprusest. 2019. aastal toimus üritus viiendat korda. 2019. aastal tähistati ka Dannebrogi 800. aastapäeva – 1219. aastal saabusid taanlased esmakordselt Põhja-Eestisse, peeti Lindanise lahing ning legendi kohaselt langes taevast siiani kasutuses olev Taani lipp. 28. märtsil 2019 algas päev Reaalkoolis Taanit tutvustavate tundidega algklassidele, mille olid ette valmistanud ja viisid läbi gümnaasiumiõpilased. See on suurepärane viis tugevdada kooliastmetevahelist sidusust. Tunnikavade koostamisel avardub ja kinnistub ka gümnasistide endi arusaam teemast. Teise tunni ajal toimus aulas aktus, mille avas Reaalkooli direktor Ene Saar tervitusega. Järgnes Taani suursaadiku Kristina Beckvardi kõne Taani ja Eesti ühisest ajaloost ning sõprussidemetest. Üheteistkümnenda klassi õpilane Nicolas Lotman (135.b) esitas Hans Cristian Anderseni luuletuse “Koduigatsus”, mille oli ise vanaema abiga taani keelest tõlkinud. Tema klassivend Markus Vaher (135.b) andis inglisekeelse lühiülevaate Taani ajaloost ja Lindanise lahingust. Muusikalised etteasted tegid Maian Lomp (134.c) lauldes ja Sten-Markus Reintam (136.c) klaveril. Päeva jooksul pandi põhikooli- ja gümnaasiumiklasside esindusi proovile Taani-teemaliste viktoriinide ja LEGO-võistlustega. Samuti toimusid vahetunnis kõigile soovijatele kiired jah-ei valikvastustega viktoriinid. Iga võistluse tublimaid osavõtjaid autasustati Taani saatkonna ja teiste sponsorite poolt välja pandud meenetega. Vanemale kooliastmele käisid ettekandeid tegemas asjatundjad peamiselt Taani ajaloo ja ühiskonna, aga ka kultuuri ja kunstiga seotud teemadel. Kohal olid näiteks NATO vägedega Eestis teenivad Taani sõdurid, töötajad ja praktikandid saatkonnast, Kadrioru kunstimuuseumis suvel avatava Dannebrogi näituse kuraator Kerttu Männiste, taanlasest estofiil Kai Willadsen. Koolimaja oli kaunistatud Taani lippudega, seintel olid plakatid faktidega. Välja oli pandud näitus kaasaegsest taani arhitektuurist. Kogu päeva kontseptsiooni ja korraldusega tegelesid õpilased tihedas koostöös saatkonnaga. Taolise ürituse eestvedamine annab väärtusliku kogemuse meeskonna juhtimise osas. Samuti arenesid vastutustunne, oskus kirjutada konstruktiivseid e-kirju, hallata ja edastada infot Taani päeva korraldamiseks pidas Hugo läbirääkimisi Taani Suursaadikuga, kutsus kümneid erinevaid esinejaid Taani teemal rääkima, pidi kompromisse leidma aineõpetajatega, et tuua nende tundide ajal väliskülalised rääkima, leidis üritusele sponsoreid, et viktoriinide ja erinevate mängude võitjatele saaks auhindu ning tegeles otseselt tekkinud probleemidega Võib julgelt väita, et 2019. aasta Taani päev oli väga põhjalikult planeeritud ja täpselt teostatud.

Hugo Kivilo on suurepärast akadeemilist vaimu kandev õpilane ja tulemuslik sportlane, kes lisaks on aktiivne panustaja Tallinna Reaalkooli ning on korduvalt ja väärikalt esindanud Eesti Vabariiki väliskülalistele.

ESITAJA

Madis Somelar

SOOVITAJA

Mia Niin

Jane Mustrik

Võru Kreutzwaldi Kool, Võru Kunstikool

Jane on andekas noor kunstnik, kes on osalenud mitmetel loomingulistel konkurssidel. Eelmisel aastal lõpetas Jane Võru Kunstikooli põhiõppe ja käesoleval aastal jätkab õpinguid kunstikooli vabaõppes, eesmärgiga omandada veelgi oskusi ja vilumusi gümnaasiumi lõppedes kunstikõrgkooli sisse astumiseks. 
Eelmisel aastal osales Jane Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursil, kus pälvis peaauhinna. 
Eelmisel õppeaastal võttis Jane osa ka kunstiolümpiaadist, kus saavutas VII-IX klasside arvestuses esikoha ning osales ka selle aasta sügisesse lükkunud vabariiklikus voorus. 
Üldhariduskoolis osales Jane eelmisel õppeaastal projektis Kooliruum’20, mille raames nuputas koos oma tiimikaaslasega välja kooli fuajee lahenduse, mis on samaaegselt nii praktiline kui innovaatiline ning teostatav. 
Jane on alati aktiivne nii kunstikoolis oma õppegrupis kui üldhariduskoolis klassi ühistöödes. 

Jane on loominguline ja alati põnevate ideedega. Ta on vaikne ja tagasihoidliku loomuga, aga suudab panna pliiatsisse ja värvidessse oma julguse, millega kõiki lummab. Eeskuju tasub võtta tema püüdlikkusest, süvenemisoskusest ja töökusest. Tema kohta võib öelda – väike, aga südamlik – algatas õpetajatele kingitud omanäoliste jõulukaartide kujundamise.

Jane on õrn, kuid väga tahtejõuline ja tugeva iseloomuga. Oma sõbralikkuse ja südamlikkusega võidab ta alati kunstikoolis grupikaaslaste, põhikoolis klassikaaslaste ja õpetajate poolehoiu. Ta on omapärase käekirjaga huvitav noor kunstnik, kes oskab teisi üllatada. Õppimist nii kunstikoolis, kui põhikoolis võtab Jane väga tõsiselt ja pühendunult. Jane oskab märgata ilu ja valu ning seda kunsti keeles teistele edasi anda. Tal on noore inimesena väljakujunenud huvitav, omapärane käekiri ja tundlik graafiline joon.

Suurim saavutus siiani Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi auhind aastal 2019.
Jane märgiti ka parimaks Võru Kunstikooli kunsti õppesuuna põhiõppe lõpetajaks 2019. a.  Jane põhiõppe lõputöö teemaks oli sügavamõtteline jutustus perekonnast, selle väärtustest ja kokkuhoidvusest.

Jane on väga meeldiva käitumisega noor neiu, kes suudab oma kunstiande ja õpioskused ühendada ning on sellega pälvinud tähelepanu ja poolehoiu nii kaaslaste kui õpetajate hulgas.

ESITAJA

Liia Leppik

SOOVITAJAD

Taavi Karu, Kai Laanemaa

Joanna Maria Kärk

Järveküla Kool

Joanna Maria võtab aktiivselt osa koolielust: on olnud õpilasesinduse liige, esindanud kooli erinevatel olümpiaadidel (Känguru ja Nuputa) ja konkurssidel (Järveküla kooli ja Harjumaa etluskonkurss), on alati abivalmis ja oma käitumisega eeskujuks teistele koolikaaslastele, õpib väga headele hinnetele.

Joanna võttis osa Future Heroes programmist futureheroes.ee, kus nad oma meeskonnaga saavutasid kolmanda koha. Selle programmi raames tegi koostööd Karjääristuudioga. Lisaks käis ta 2016. aastal CISVi kuuajalises laagris ning loodab ka tulevastel aastatel kas delegaadi või liidrina sellest programmist osa võtta.
Ta on sõbralik, abivalmis ja väga hea suhtleja. Vabal ajal käib aeroobika trennis.


Siiani suurimaks saavutuseks on osalemine mitmeid kordi Rae valla ettevõtlikkuse laagris osalejana.
Tubli, tore ja aktiivne noor väärib Hea Eeskuju tiitlit.

ESITAJA

Janari Schvede

SOOVITAJA

Marika Viira

Kaarel Kalamets

Porkuni Kool

Kaarel õpib 2020/2021 õa Porkuni Kooli (intellektipuudega õpilaste kool) 8. toimetuleku  klassis. Kogu pika kooliaja jooksul on Kaarel olnud eeskujulik õpilane selle sõna parimas ning  laiemas tähenduses. Ta on oma käitumisega eeskujuks nii suurtele kui väikestele. Kaarli  huvialadeks on tantsimine, lugemine, näitlemine ja kokkamine.

Alates 30. septembrist 2020 Kaarel kooli vastloodud õpilaskoja (õpilasesinduse) liige. Juba  järgmisel päeval pärast esimest koosolekut hakkas ta talle usaldatud ülesandeid täitma.  Silmapaistvalt kohusetundlik igal alal. 
6. oktoobril 2020 on Kaarel üks kooliülese helkuripuu ehtimise sündmuse korraldusesinduse  liige. 
Koolis on Kaarli tähtsamaiks ülesandeks õppimine. Ta paistab silma sellega, et soovib  teadmisi omandada iseenda jaoks (Porkuni Koolis ei ole see tavapäevane nähtus). Kaarel  suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid  võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja  viib alustatud töö lõpuni. Vajadusel õpetab, abistab kaasõpilasi või juhib tähelepanu nende  ebasobivale käitumisele.

Kaarel oskab vabal ajal ise endale meelepärast tegevust planeerida. Ta loeb, kuulab muusikat,  on interneti abil Eesti ning maailma uudistega kursis, s.t. oskab kommenteerida ja avaldada  oma arvamust. Osaleb aktiivselt kooli tantsuringi töös. 
Koolis on Kaarel väga viisakas, kohusetundlik, abivalmis, hoolib noorematest ja hoolitseb oma  välimuse eest. Ka vahetundidel tunneb huvi uute teadmiste ja tuleviku kohta! Väljasõitudel ja  spordis samuti tubli, püüdlik ja hooliv kaaslaste suhtes. Täiskasvanutega suhtlemisel on ta  argumenteeriv ja väga autentne.  
Kodus on Kaarel emale-isale juba tubli abiline. Hoiab koduga iga päev kontakti. Ta on hella  ja õrna hingega, on väga hooliv. Toetav kodu on tema tagala, et end turvaliselt tunda.

Kaarel on koolis kõigile silma jäänud oma arukuse, sõbralikkuse ja eeskujuliku käitumisega  kooliaastate jooksul. See ongi tema suurim saavutus! Kuigi ta tegutseb oma viisakal ja  tagasihoidlikul moel, on see ometi olnud imetlusväärselt silmapaistev. Kaarel on väärt Hea  Eeskuju tiitlit ja enamgi veel.

Kaarel on ümbritseva suhtes tähelepanelik ja kaaslasi arvestav, tema sõbralikkus on  heas mõttes nakkav.

ESITAJA

Piret Tislar

SOOVITAJAD

Tiiu Priimägi, Katrin  Topkin, Virge Viliberg, Kaja Luik, Kaire Kaljuvee, Tea Aavik, Merike Pau

Kaisa- Kairiin Pärila

Aruküla Põhikool

Kaisa-Kairiin on Aruküla Põhikooli 9. klassi õpilane. Kaisa on võitnud kaks korda Raasiku valla suvelugemise vanema vanuseastme võistluse, lugedes eelmisel aastal läbi 46 raamatut ja tänavu 8777 lehekülge ilukirjandust. Kaisa osales minifirma PuPuit kooseisus Eesti õpilasfirmade finaalis. Ta korraldas loovtöö raames Raasiku valla meistrivõistlused lauatennises. Otsides küla pealt kokku lauatennise lauad, olles ise kohtunik, leidis üritusele sponsorid. Osaleb aktiivselt Aruküla saalihoki naiskonna Arenculle võistkonna treeningutel. Kirjutas projekti loovuslaagri läbiviimiseks, sai positiivse rahastuse vastuse ning korraldas noortele laagri. Kuulus ürituse Sume Suveõhtu meeskonda, olles üks vastutajatest meediatiimis. On igati eeskujulik, andekas ja aktiivne õpilane koolis ning abivalmis ja tegus noortekeskuses. Oma vabal ajal osales enda initsiatiivil ka Sallivuskonverentsil Tartus. Koolis on õppeedukuselt üks klassi parimaid.

Noor panustab kogukonda läbi erinevate turniiride ja sündmuste korraldamisega. Koolis on oma klassis võtnud vaikselt klassivanema rolli, on alati abiks ideedega ja nende läbiviimisega. Näiteks, ta on võtnud enda kanda korraldada õpetajate päeva aktus, video tegemise, selle monteerimise, kokkulepped õpetajatega jne. Kooli aktustel on Kaisa alati nõus võtma teadustaja rolli. Tema idee oli sel aastal, mõeldes ka hetke olukorra peale, õpetajatele kinkida heategevuslik seep ehk pidevalt proovib leida võimalusi head teha ning panustada kogukonda. Eelmisel aastal oli Kaisa ka üks Raasiku valla Noor Eeskuju tiitli laureaat. 
Kaisa on eeskujuks oma aktiivsuse, sihikindluse, teotahte ja õpiedukusega kõigile kaasõpilastele. Muidu vaikse ning vaoshoitud tüdruku sees peitub palju headust ja teotahet.

Kaisa korraldab lauatennise turniire ja laagreid. On abivalmis nii koolis kui väljaspool kooli. Hea kuulaja ja alati valmis uuteks väljakutseteks.

Kandidaat on jäänud silma kahel aastal aktiivsuse, heatahtlikkusega ning viisakusega. Pole palju noori, kellele võib alati kindel olla ja kes sind üllatavad pidevalt uute ideede ja ettevõtmisega.

Kaisa väärib tunnustust, sest on nii positiivne ja heasüdamlik ning ettevõtlik.

ESITAJA

Juta Asuja

SOOVITAJAD

Mari Möls, Maarja-Ly Teino

Karoliine Marinitševa

Valga Gümnaasium

Karoliine on Võrumaalt Kuldrest pärit noor, kes õpib Valga Gümnaasiumi 11. siseturvalisuse klassis. Suure osa õppetöövälisest vabast ajast panustab ta Antsla ja Valga valla noorsootöö edendamisse. Karoliine on Valga Gümnaasiumi õpilasesinduse president, Antsla valla noortevolikogu liige ning vabatahtlik Kuldre noortekeskuses ja Valga avatud noortekeskuses. Ta paistab silma avatud, aktiivse ja ettevõtliku noorena, kellele läheb korda noorte hääle kuuldavaks tegemine ning noortele võimaluste loomine. Karoliine on algatanud mitmeid projekte nii koolis kui ka noortekeskustes ning kuulunud erinevatesse meeskondadesse.

Karoliine jaoks on oluline noorte võrdne kohtlemine ning ligipääsetavus noortele loodud võimalustele. Ta on pikalt seisnud selle eest, et noorte mõtted, ettepanekud ja murekohad jõuaksid otsustajateni. 2019. aastal osales Karoliine Kagu-Eesti noorte Osaluskohvikus, kus ühise arutelulaua ümber said kokku noored ja noortemeelsed, otsustajad ja kohaliku elu eestvedajad, kellega arutleti aktuaalsete probleemkohtade üle ja leiti neile lahendusi. Kuldre kooli endise õpilase ja õpilasesinduse presidendina oli just Karoliine see noor, kes suutis õpilasesindusele taas hoo sisse puhuda ning tõsta koolipere teadlikkust õpilasesinduse rollist ja ülesannetest. Tema eestvedamisel hakkasid noored lisaks kooliürituste korraldamisele väljendama enda huve, ettepanekuid ja probleeme, mis üheskoos kooli juhtkonnani viidi. Karoliine on arvamusel, et ainult aktiivselt kaasa rääkides saavad asjad muutuda. Sellest ajendatuna püüab ta julgustada teisigi noori rohkem arvamust avaldama. Karoliine on vajadusel alati toeks.
Ka Valga Gümnaasiumi õpilasesinduse presidendina pöörab Karoliine tähelepanu sellele, et noorte mõtted oleks kuuldavad ning noortel oleks koolis huvitav ja hea. Sedasi on õpilasesinduse eestvedamisel soetatud kooli lauamänge ja mängulaudu ning viidud ellu mitmeid noorteprojekte, mille meeskonnas ka Karoliine on olnud. 2019. aastal kuulus Karoliine noorsootöö nädala projekti meeskonda, mille raames toimus koolinoortele vaimse tervise loeng stressi, ärevuse ja depressiooni teemal ning külas käis füsioterapeut, kellega keskenduti noorte füüsisele ning lihasgruppide aktiivsuse parandamisele. Sel aastal kuulub Karoliine kiusamise teemalise projekti meeskonda, mille raames kutsuti noortele küberkiusamisest rääkima politseinik Maarja Punak ning oma kogemuse näitel vägivaldsest lapsepõlvest ja selle mõjust kirjanik Sass Henno. Mõlema projekti puhul on Karoliine ülesandeks olnud aidata välja töötada projekti sisu, avada kohtumisi, küsida osalejatelt tagasisidet ning aidata kirjutada aruannet. Karoliine on aktiivne nii algataja, osaleja kui ka kaasarääkijana.
Esimene asi, mida Karoliine juures märgatakse, on tema särav iseloom. Ta on avatud ja jutukas noor, kes julgustab enda olemusega suhtlema ka neid noori, kes muidu on tagasihoidlikumad. Valga avatud noortekeskuses on Karoliine alati oodatud ja hinnatud. Noorsootöötajatel on võimalus temaga maailma asju arutleda ning tegevuste planeerimisel saada asjakohast nõu. Noorte seas on Karoliine aga oodatud eriti seetõttu, et talle meeldib lauamänge mängida ning ta võtab aega, et neid noortelegi õpetada. Lisaks noortekeskuses panustamisele on ta aktiivne ka teistes organisatsioonides. Ta on ka aktiivne kodutütar, kellele meeldib väga looduses olla ja matkata.
Kodukohas Kuldres on Karoliine eeskujuks oma käitumise ja suhtumisega. Ta on aktiivne ja ettevõtlik noor, kes otsib erinevaid võimalusi, kuidas maapiirkonnas elavatele noortele rohkem tegevusvõimalusi luua. Kodukandis pole noort, kes Karoliinet ei tunneks. Karoliine algatusel esitati koostöös Antsla valla noorsootöötajaga idee Antsla valla 2018. aasta kaasava eelarve taotlusvooru, mis sai positiivse tagasiside ning misjärel loodi Kuldre kooli mänguväljak, millest sealsed noored aastaid puudust tundsid. Tema algatusel on kirjutatud projekte nii Nopi Üles kui ka Ideeviit taotlusvoorudesse, mille kaudu on Kuldre noored saanud noortekeskusesse juurde uusi vahendeid (teler ja helisüsteem) ning osaleda huvitavatel koolitustel ja töötubades. Aktiivsetele Kuldre noortele ja Kuldre Kooli õpilasesinduse liikmetele korraldas Karoliine kommunikatsioonikoolituse, millele lisaks toimusid ka filmiõhtud, Kahooti-võistlused ja muusikaõhtud koos aruteludega. 2020. aasta kevadel pidi toimuma Antsla valla noorte meediakonverents, mille projekti meeskonda Karoliine kuulus. Konverents jäi küll koroonaviiruse tõttu ära, ent Karoliine oli võimeline olukorra ümber mängima ning konverentsist sai hoopiski kaks meediateemalist õhtut noortele. Karoliine on oma tegemistes kohusetundlik, järjepidev ja püüdlik. Ta ei löö kergelt käega ega anna takistuste ilmnemisel alla, vaid otsib lahendusi.

Tema kolm silmapaistvamat tegevust on:

  • Räägib aktiivselt kaasa noori puudutavatel teemadel;
  • Otsib ja loob noortele tegevusvõimalusi;
  • Kirjutab noorteprojekte ja võtab neist ka ise osa.

Karoliine siiani suurimaks saavutuseks on Kuldre Kooli õpilasesinduse taaskäivitamine. Karoliine lähtus õpilasesinduse presidendina kaasavast juhtimisstiilist. Talle lähevad korda noorte mõtted ja arvamus, tagasiside, meeskonna ja eakaaslaste areng ning heaolutunne. Just eelneva nimel koos meeskonnaga töötamine ja meie-tunde loomine aitas õpilasesinduse taas käima saada. Lisaks koolisündmuste korraldamisele hakkas õpilasesindus suhtlema teiste koolinoortega ning edastama õpilaste ettepanekuid, huve ja probleeme kooli juhtkonnale.

Karoliine väärib Hea Eeskuju tiitlit, kuna panustab väga palju aega eri piirkondade (Valga ja Antsla valla) noorte hääle kuuldavaks tegemisse ning neile võimaluste loomisesse.

ESITAJA

Egle Kõvask

SOOVITAJAD

Mari-Liis Pärna, Maarja Mägi

Kaspar Sume

Kivi-Vigala Põhikool

Kaspar on väga tore noormees. Ta huvitub väga muusikast, spordist, ümbritsevast keskkonnast ning rahvatantsust. Klaverit on Kaspar õppinud 9 aastat ja karmoškat mängib kolmandat aastat. Näiteringis ja rahvatantsuringis on ta käinud 1.klassist alates, korvpallitrennis 6 aastat. Tegemist on julge, hakkaja ja äärmiselt intelligentse noormehega, kes on alati abivalmis ning oma mõnusa huumorimeelega hoiab koolis tuju üleval nii kaasõpilastel kui ka kooli töötajatel. Suhtub kõikidesse väga positiivselt ning on ettevõtlik ja hea organiseerija. Osaleb aktiivselt ka kogukondlikes ettevõtmistes ja on oma aktiivse osalemisega kaasanud teisigi noori.

Õppeedukus on Kasparil väga hea, ta on laia silmaringiga ning huvitub ümbritsevast maailmast. Koolisiseselt on ta olnud organisaatoriks mitmetel üritustel (maastikumängud, isadepäeva tähistamine, kabevõistlus jmt). Ta osaleb alati küla ja kogukonnaüritustel, nii näiteks teadustajana kui ka muusikaliste etteastetega. Ta on aktiivne Teeme ära! jmt keskkonna parendamise ettevõtmiste ning sportlike ürituste eestvedajaks ja teiste noorte kaasajaks ning ergutajaks.

Tegemist on laia silmaringiga, intelligentse ning hea suhtlusoskusega noormehega. Tegeleb muusikaga (õpib muusikakoolis klaverit ning mängib karmoškat), rahvatantsuga, osaleb näiteringitöös ja on seal erinevate karakterite kujutamisel väga loov ning loominguline. Julgustab kaasõpilasi tegelema aktiivselt spordiga (mängib ise ka korvpalli), on alati abivalmis ja sõbralik.

Kaspar osales maakonna mängujuhtide koolitusel ja on toonud meie kooli toreda traditsiooni, kuidas vahetunde sisustada aktiivselt ja mänguliselt. See on kujunenud äärmiselt populaarseks ja kasvanud välja ka väljaspool kooli toimuvaks ürituseks.

Kus midagi vahvat on teoksil, seal on Kaspar, kus midagi muhedat öeldud, seal on Kaspar, kus tantsu või laulu, pillimängu või näitlemist, seal on ikka jälle Kaspar.

ESITAJA

Ilona Noor

SOOVITAJAD

Anne-Ly Viimne, Eve Kärsna, Priit Kärsna

Kaspar Uus

Tallinna 32. Keskkool

Kaspar hoolib loodusest ja on pea kaks aastat vabatahtlikult prügi koristanud. Viimasel ajal teeb ta seda tõukeratta pealt. Tal on spetsiaalne prügikoristushaarats, mis sai Rootsist ostetud. Tihedamini teeme seda Stroomi rannas – mina jalutan ja Kaspar sibab siia-sinna tõukerattal prügi ja prügikastide vahel.

Mina emana olen eeskujuna osalenud kõigil Teeme ära kampaaniapäevadel. Kaspar on ikka kaasatud olnud. Nii südantsoojendav on see, et Kaspar teeb seda nüüd vabatahtlikult isiklikku kasu saamata ka tavapäevadel, mitte ainult kampaaniapäevadel.
Kaspar oskab hästi ujuda, traktoriga sõita ja ratsutada. Ta õpib kitarrimängu, on sõbralik ja hooliv.
Koristus käib jooksvalt. Alguse sai see ühelt Teeme ära kampaaniapäevalt. Loodetavasti inimesed, kes märkavad last enda järelt koristamas, muudavad aegamööda oma suhtumist prügi mahaloopimisse.

Kaspar väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest Kaspar on hooliv ilma kasu saamata heategevust tegev laps.

ESITAJA

Evelin Saat

SOOVITAJAD

Helve Saat, Arvo Saat, Lars Uus

Ketlin Kurrik

Paikuse Kool

Ketlin Kurrik on Paikuse Kooli 9.b klassi õpilane, klassivanema abi. Ta on eeskujulik õpilane, kelle käitumishinne on kogu kooliaja vältel olnud eeskujulik ning  hinded tunnistusel on olnud valdavalt väga head. Ketlin on kohusetundlik ning töökas tütarlaps, kes jõuab õppetöö kõrvalt tegeleda ka muude klassiväliste tegevuste ja hobidega. Ta on eestvedajaks klassi ürituste korraldamisel (klassiõhtud, väljasõidud) ning lööb koolis alati kaasa klassivälises tegevuses (moeshow, play-back jne). Ketlin paistab silma oma kunstiande ja hea võõrkeeleoskusega. Tänu sellele on ta haaratud ka Erasmus+ rahvusvahelisse projekti Power of Art. Viimasel projektikohtumisel Eestis (Paikusel) osales ta aktiivselt projektikohtumise organiseerimisel ning töötubades, tutvustas külalistele oma kooli ja saatis külalisi väljasõitudel. 
Ketlin õpib Paikuse Kooli huvihariduskeskuses süvendatult kunsti ja tegeleb tantsimisega K-pop tantsurühmas.
Ketlin paistab silma oma intelligentsuse ja laia silmaringi poolest. Ta on palju lugenud ja reisinud, tänu millele oskab hästi erinevates valdkondades orienteeruda ja kaasa rääkida ning probleemide lahendamisse panustada. Ta on esindanud kooli mitmetel aineolümpiaadidel ja konkurssidel. Silmapaistvaid tulemusi on saavutanud Pärnu koolide bioloogiaolümpiaadil I koht, kunstiolümpiaadil III koht (kutse vabariiklikule olümpiaadile), üldhariduskoolide kunstikonkursil I koht. 
Ketlin on hästi empaatiline ning mõistev ja toetav sõber oma klassikaaslastele. Ta on suureks toeks ka klassijuhatajale, kui on vaja midagi kiiresti arutada, otsustada või korda ajada. Tema peale võib alati kindel olla. 

Erilise panuse on Ketlin andnud projekti “Pärnumaa noorte sketchbook” õnnestumisele. Paikuse Huvikooli eestvedamisel kaasati ligi 800 noort üle Pärnu linna 2019-2020 aasta sügisel ja talvel kunstitegemisse. Projekti raames valmis 35 visandiraamatut erinevatel teemadel, kuhu noored oma mõtteid ja tundeid joonistades jäädvustavad.Visandiraamatud rändasid läbi kõik Pärnu üldhariduskoolid, kunstiga tegelevad huvikoolid, noortekeskused. 
Nii dokumenteeriti noorte elu Pärnus 2019-2020 kunstikeeles noorte endi poolt. Projekt lõppes näitusega Pärnu Muuseumis ning visandiraamatud jäävad muuseumi kogusse hoiule. Ketlin on visandiraamatu autor: mõtles välja teemad, mis võiks noori inspireerida ja kujundas raamatu. Tema toimetada on projekti FB lehte “Pärnumaa noorte sketchbook” , kus projekti käik dokumenteeritud on. Pildistas ja jagas teemade kaupa kataloogidesse 688 visandit.  Ketlini kujundatud on tänukirjad osalejatele ja näituse plakat.

Paikuse Huvikoolis (nüüd Paikuse Kooli huvihariduskeskus PAI) alustas Ketlin kunstiõpinguid juba lasteaias. Aastate jooksul on tal välja kujunenud oma joonistus- ja maalistiil. Oma lemmikharrastusega tegeleb ka iseseisvalt, end pidevalt arendades.
Ise õppides on ta omandanud märkimisväärsed digijoonistamise oskused.
Ketlin armastab loomi ja loodust. Tegeleb loodusfotograafiaga – püüab linde ja loomi kaamerasse.

Suurimast saavutusest peaks ta ise rääkima. Esitajana arvan ma, erilise panuse on Ketlin andnud projekti “Pärnumaa noorte sketchbook” õnnestumisele.

Ketlini töökus, kiire reageerimine, korrektsus ja järjepidevus ülesannete täitmisel ning vastutuse võtmisel nii noores eas on imetlusväärne.

ESITAJA

Monika Vaher

SOOVITAJAD

Sirje Suurevälja, Anne Kalmus

Kriselda Kisel

Keila Kool

Kriselda on Keila Kooli 10. klassi õpilane, kes on läbi aastate silma paistnud üle-eestilistel etluskonkurssidel. Ta on loominguline noor, kellele on meeldinud lapsest saadik tantsida, näidelda, luuletusi kirjutada. Viimastel aastatel on Kriselda kaasa löönud Keila Noortekeskuses vabatahtliku töötajana, samuti on ta Keila noortelehe ajakirjanik.

Kriselda osaleb aktiivselt etluskonkurssidel, samuti on ta kaasatud erinevate (kooli)sündmuste korraldusmeeskonda. Sündmuste tarvis kirjutab kõnesid ning kannab neid ka ette (muljetavaldav kõne oli lennuesindajana juunis 2020 9. klasside lõpuaktusel). 
Kriselda eeskuju ilmneb läbi tema siiruse, aususe ja avameelsuse. Ta on aktiivne noor, kellel ühtlasi on väga head õpitulemused. Ta on väga hea suhtleja, võtab hea meelega osa uutest väljakutsetest, ent on sealjuures ka kriitiline oma aja kasutamise osas. Seega tundub, et ta ei planeeri oma aega lõhki. See on väga oluline, sest kerge on minna kaasa uute suundadega, kuid paraku on ka läbipõlemine kiire tulema. 
Tema aktiivsus avaldus juba algklassides, kui ta oli klassivanem ning erinevate huviringide kõrvalt leidis aega iganädalasteks tegevusteks Keila Noorteaktiivis.

Tema kolm silmapaistvamat tegevust on:

  1. Keila noortelehe ajakirjanik (ilmub üks kord kuus 8-leheküljelisena Keila Lehe vahel. Keila Leht ilmub iga nädal kõikidesse Keila postkastidesse ja on tasuta. Seega on ka noortelehel väga suur auditoorium.
  2. Keila Noortekeskuse vabatahtlik. Kriselda andis väga suure panuse, kui lõi kaasa suvel noortekeskuse korraldatavas töömalevas vabatahtlikuna. Samuti on ta aastaringselt erinevate ettevõtmiste juures tegev ning panustab vabatahtliku tööga. Enne COVID-19 puhangut panustas ka Keila Hooldushaiglas aeg-ajalt vabatahtlikuna, käies eakatega juttu ajamas ja raamatuid ning ajakirju ette lugemas. Kriseldat tunnustati ka Keila noorte tunnustussündmusel „Aasta jälg 2019“, kategoorias aasta malevlane. 
  3. Loomingulisus. Kriselda on tantsinud pisikesest tüdrukust peale erinevates võimlemis- ja tantsuklubides. Ta kirjutab luuletusi, jutte, lugusid. Osales mõned aastad ka Von Ghleni noorte teatrigrupis. Tegelenud ka improteatriga.

Keeruline on tuua välja ühte suuremat saavutust. Kindlasti on ta liider erinevates ettevõtmistes, kus ta kaasa lööb. Ta avaldab alati oma arvamust, probleemkohtades otsib lahendusi.

Kriselda Kisel väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest oma loomingulisuse ja aktiivsusega sütitab ta enda ümber paljusid noori koos tegutsema, oma arvamust väljendama ning panustama ühiskondlikesse ettevõtmistesse.

ESITAJA

Maret Lepiksaar

SOOVITAJA

Keila Noortekeskus

Kristella Nupp

Põlva Gümnaasium

Kristella on juba neli aastat olnud Meediasüsti aktiivne liige, kus ta on tegelenud väga erinevate asjadega! Ta oskab filmida, pildistada, monteerida, intervjueerida ning viimasel aastal on aktiivsemalt panustanud Meediasüsti meeskonnaürituste organiseerimisse.
Kristella oli üks minifirma Kristallselge meeskonnaliige. Kristallselget saatis üleriigiline edu, nad võitsid nii kohaliku ideekonkursi „Välgatus“ ning 2018. aastal valiti nad riigi parimaks minifirmaks. 
Kõige selle juures õpib Kristella veel ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Jah, just, saite õigesti aru: ta elab ja käib gümnaasiumis Põlvas. Ning sõidab lisaks veel ka Tallinnasse muusikakooli! Kuidas see kõik tal õnnestub? Keegi ei tea!

Kristella on just see noor, kes aitab tõestada, et Põlvamaa ei ole pommiauk! Ja seda mitut pidi! Näiteks võtab ta selga kaamera ja teeb ägeda video mõnest Põlvamaa üritusest, et kummutada arusaama, nagu meil ei toimuks midagi. Üsna sageli ohkab ta Meediasüsti koosolekul, et jälle tuleb midagi ägedat, aga tema ei saagi minna. Või tõestab just läbi nende samade videote küünilistele täiskasvanutele, et noorus ei ole hukas! Või näitab kõigile,  et elukoht ei ole takistuseks oma huvidega tegelemisel – kõik on organiseerimise ja tahte küsimus.
Ja selle kõige juures suudab ta tõesti ka koolis käia!

Tema kolm silmapaistvamat tegevust:

  • Kristella on sedasorti aktivist, kes oskab fookust seada! Ta valib endale mõned asjad, millele keskenduda ja tegeleb peamiselt nendega, sest nii saab paremaid tulemusi!  
  • Kristella haruldane huumorisoon ja organiseerimisoskus on viimase aasta jooksul pakkunud palju ägedaid meeskonna üritusi Meediasüsti liikmetele. Just sel aastal on õide puhkenud tema tõelised anded ürituse korraldajana!
  • Kristella sõidab igas kuus mitu korda Tallinnasse muusikakooli! Ja käib Meediasüstiga filmimas-pildistamas! Ja jõuab ka koolis käia!

Suurim saavutus siiani on Meediasüsti ja Meediainkubaatori ühise suvekooli korraldus! Koos oma tiimikaaslasega oli Kristella ülesandeks täita kogu mitte-hariduslik programm tutvumismängude, meeskonnaülesannete ja niisama meelt lahutavate tegevustega! See oli sedavõrd edukas, et seni teineteisele võõrad noored lahkusid suvekoolist kurrbusepisaratega, sest kogu ürituste kava oli sedavõrd mõtestatud, lõbus ja ühendav!

Kristella väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest Kristellal on uskumatu kannatlikkus, sihikindlus ja organiseerimisvõime, mida lihtsalt peab teistele eeskujuks seadma!

ESITAJA

Kristina Masen

SOOVITAJAD

Ilona Tint, Annika Ladva

Kristin Kooskora

Põlva Gümnaasium

Kristin on tõeline multitalent ning raske on valida, kust tema kirjeldamisel üldse alustada. Aastaid on ta toimetanud teatristuudios Polygon ning lisaks näitlemisele katsetanud ka lavastamist, teinud koreograafiat ning kirjutanud lavastusele muusikat. Ta on olnud osaline Lutsu külateatri etendustes nii näitleja kui inspitsiendina ning sellel õppeaastal alustas ta Põlva Gümnaasiumis teatriringi juhendamist.
Lisaks teatrile on Kristini kireks meedia. Ta on Põlvamaa meediahuvilisi noori koondava Meediasüsti peatoimetaja ning mida aeg edasi, seda vähem on asju, mida ta teha ei oskaks. Kristin intervjueerib ja monteerib ja filmib ja pildistab ja organiseerib ning kutsub vajadusel korrale nii noori kui juhendajaid. Eelmisel aastal tegi ta ka oma lühifilmi.
Lisaks käib ta rahvatantsus. Tegeleb tervisespordiga. Filosofeerib elu ja asjade üle ning lisaks on ka veel eeskujulik õpilane. Tõeline energiapomm!

Kristin on eeskujuks kõikidele oma kaaslastele väga paljudes asjades. Alustada võiks sellest, et ta on väga kohusetundlik – kõik koolitükid on tal alati tehtud, hinded head ning kõikidest antud lubadustest peab alati kinni ning ootab seda ka teistelt!
Meediasüstis on ta peatoimetajana asendamatu, sest ta teab alati, millised projektid on töös, millised on nende projektide tähtajad ning mis ajaks asjad valmis peavad olema. Tema on meeskonna südametunnistus, ilma kelleta ei saaks vist mitte kunagi mitte midagi valmis. 
Kui Kristinile pakkuda võimalust midagi teha, kaalub ta pisut asja ning tuleb siis välja silmapaistvate plaanidega. Ja erinevalt paljudest teistest, ei jääb Kristini plaanid lihtsalt sõnadeks! Ta võtab ette, isegi kui hinges on väike kartusevärin. Nii tegi Kristin ise lühifilmi. Kirjutas sellele süžee, koostas sellele detailse võtteplaani, pani kokku meeskonna, otsis näitlejad ja organiseeris filmimise. Või, algatas ja korraldas 2019. aastal meediafoorumi „Mind need uudised ei koti!“ ning 2020. aastal meediafoorumi „Tõde või video“. 2020. aastal osales Kristin kõikide oma hirmude kiuste Noorte (Eel)Arvamusfestivali pealaval arutelul „16-aastaselt saan valida. 18-aastaselt saan rääkida. 21-aastaselt, kas mind enam huvitab?“ koos Marina Kaljurannaga. 
Kristin on tüdruk, kes on analüütiline, parajalt enesekriitiline, tulevikku vaatav ning tema hea tuju ja positiivsus on suisa nakatavad. Ta otsib alati võimalusi arenemiseks ning isegi siis kui süda sees pisut väriseb, ei lase ta end hirmul halvata! Ta lihtsalt teeb ära!

Tema silmapaistvamad tegevused:

  • Kristin on tugev kõiges, mis on seotud esinemisega! Juhib üritust, näitleb, laulab, tantsib, intervjueerib, teeb podcasti, viib läbi koolitust… vali ainult!
  • Kristin on erakordne organiseerija ja planeerija! Seal, kus teistel pole meeles, puudub ülevaade, asjad on segased, on Kristin alati see, kes teistele meelde tuletab, üle kontrollib ja vajadusel ka südametunnistusele koputab.

Taandada Kristini saavutust vaid ühele asjale, oleks kuritegu! Kristini suurim saavutus on see, et ta panustab järjepidevalt südamelähedastesse asjadesse ning soovib võtta sõna teemadel, mis on tema jaoks südamelähedased.

Just tema väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest Kristin on üks uskumatu energia- ja andepomm, mida kõrvalt vaadates jääb üle vaid imestada, kuidas on võimalik, et üks inimene on nii paljudes asjades võimekas ning suudab oma enesedistsipliini abil nii palju korda saata! Eriti märkimisväärne on see, et Kristin ei tee asju selleks, et saada pjedestaalile ja lihtsalt särada, ta on valmis võtma ülesandeid, mille mõju ei pruugi olla teistele koheselt nähtav. Ta teeb asju seepärast, et need on tähtsad ja vajalikud, mitte seepärast, et olla tähtis ja vajalik!

ESITAJA

Kristina Masen

SOOVITAJAD

Ilona Tint, Annika Ladva

Lars Erik Lend

Kadrioru Saksa Gümnaasium

Lars Erik tegeleb juba mõnda aega enda ja teiste harimisega tähtsatel teemadel. Enamasti tegeleb ta LGBTQ+ kogukonna abistamisega ning nendega arvestamise normaliseerumisega ning lähiajal on ta hakanud proovima vähendada ühiskonnas kahjulikke stereotüüpe. Teda huvitavab väga muusika, psüholoogia ning LGBTQ+-ga seotud teemad. Oma vabal ajal uurib ta LGBTQ+ kogukonna kohta ja kasutab neid teadmisi ära, et arendada LGBTQ+ kogukonna representatsiooni. Lisaks hoiab ta nii end kui ka teisi kursis teistel aktuaalsetel teemadel nagu näiteks kliima soojenemine ning püüab ka neil teemadel kaasa rääkida.

Lars Erik on eeskujuks oma käitumisega: ta on kõikide inimeste vastu viisakas ja proovib neid võrdselt kohelda. Ta proovib võimaluse korral aidata ka vähemusgruppe. Hetkel tegeleb ta LGBTQ+ teadmiste levitamisega koolis ja proovib sinna kaasata võimalikult palju inimesi. Koolisiseselt panustab ta hetkel õpilasesinduses ning oli 2019/20 õppeaastal KSG tegija. Lars Eriku õpitluemused on olnud head, põhikooli lõpetas ta 4-de ja 5-tega. Lisaks on Lars Erik kaasa aidanud kooli helipuldis.

Lars Eriku puhul on imetlusväärne, et ta suudab olla erinevates olukordades tema ise. Ta suudab rääkida väga erinevatest aktuaalsetest teemadest ning on neil teemadel ka äärmiselt haritud. Lisaks on ta väga ettevõtlik ning suure silmaringiga noormees.

Hetkel on tema suurim saavutus LGBTQ+ teemade normaliseerimine koolides (ja üldiselt ühiskonnas). Tal tekkis see idee, kui sai enda sõpradega vesteldes aru, et inimesed ei ole nendest teemadest nii teadlikud kui võiksid olla. Lars Erik on selle ettevõtmise eestvedaja ja proovib sinna kaasata ka teisi inimesi ning suhtleb vajadusel Eesti LGBT Ühinguga.

Lars Erik on selline inimene, kellega on võimalik väga vabalt suhelda, kuna tal ei ole kellestgi eelarvamust ning ta kohtleb kõiki võrdselt. Tema ideed teiste harimiseks on tõesti läbimõeldud ning nendest on alati hea meel kuulda. 

ESITAJA

Angelica Daisi Stewart

SOOVITAJAD

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Õpilasesindus, Reet Lend, Marika Randma, Anne Aidma

Laura Nemvalts

Põlva Kool

Pole harv vaatepilt, et Laura kõnnib koolimajas vastu, käekõrval mõni väiksem koolivend või kooliõde. Kui pärida, et kuhu minek, vastab Laura: “Xxx sai kehalises palliga vastu nägu ja nüüd on tal tuju paha, ma aitan tal koolikotti kanda.“ See on vaid üks stiilinäide meie Laurast, Põlva Kooli 9.a klassi õpilasest, kes paistab eredalt silma oma nii oma aktiivsuse kui teotahtega, ent mis veelgi olulisem – sõbralikkuse, siiruse, abivalmiduse ja empaatiavõimega. Ja seda nii oma koolivendade, kooliõdede kui ka koolitöötajate ja õpetajate jaoks. Harv pole juhus, mil Laurat on koolimajas näha veel vastu õhtupoolikut, sest alati leiab ta viisi, kuidas kedagi aidata – on selleks mõne kooliürituse ettevalmistamine, koolimaja kaunistamine, helkurite jagamine kooliperele või kaasõpilase abistamine õppetöödes. 
Laura on juba neljandat aastat aktiivne õpilasesinduse liige, kes paistab oma töös silma sellega, et ta ei karda küsida pidevalt kaasõpilaste arvamust – seda nii kooliürituste organiseerimiseks kui erinevate probleemkohtade tuvastamiseks ja lahendamiseks. Laura võtab oma tööd õpilasesinduses väga tõsiselt, mida tõestab asjaolu, et Põlva Kooli õpilased on teda juba mitmeid aastaid järjest enda kooli õpilasesindusse valinud. Laura on aktiivne TORE-ringi õpilane, kes on läbi TORE tegevuse saanud tõeliseks tugiõpilaseks. Kohati tundub, et võrreldes teiste inimestega on Laura ööpäevas rohkem tunde, sest lisaks headele õppetulemustele ja aktiivsele panustamisele koolitöös, jätkub tal aega, et lüüa kaasa erinevates Põlva Noortekeskuse tegevustes ja projektides, lisaks on ta panustanud mitmete valla ürituste korraldamisesse, tehes vabatahtlikku tööd. Kuidas Laura seda kõike jõuab, jääb kohati müsteeriumiks. Ent kes teeb, see jõuab! Ja Laura teeb seda kõike, samas suudab ta alati olla kõige selles juures positiivne, särasilmne ja sõbralik.

Laura on silmapaistvalt aktiivne neiu – ta on tegutseb juba neljandat aastat õpilasesinduses, lisaks on ta osalenud ja osaleb siiani TORE-ringis (möödunud aastal lõi ta kaasa ka TORE suvekooli korraldusmeeskonnas). Muuhulgas on Laura aidanud organiseerida ilmselt suurema osa kooliüritustest. Muide, abi pole Lauralt sageli vaja paludagi – ta pakub ennast appi vabatahtlikult.  Oma aktiivse osalemisega on ta suureks eeskujuks ka teistele. Ta kaasab ka teisi erinevatesse ettevõtmistesse, olgu selleks ideede genereerimine koolielu elavdamiseks või parendamiseks. Oma suhtluses kaasõpilastega on Laura alati julgustav ja toetav – ta suudab alati näha inimestes head ning aktsepteerida ka erinevaid vaatenurki. Seetõttu saab Laura läbi nii väiksemate kui suuremate Põlva Kooli õpilastega, olles igal moel kaasav ja motiveeriv õpilasesinduse liige.
Olles TORE-ringi õpilane, teab ta, milliseid omadused ja käitumisviisid on kohased tugiõpilasele. Laural on olemas kõik need vajalikud omadused ja oskused, mida ta annab edasi ka kõigile praegustele TORE-ringi õpilastele. 
Laura võtab väga tõsiselt kõiki enda kohustusi, sealjuures ka koolikohustust. Ta on õpihimuline ja kohusetundlik ning ta teab, et õpib vaid iseendale. Seetõttu haarab ta alati kinni võimalustest end mitmekülgselt täiendada – seda näiteks keemia huviringis lisateadmiste omandamise läbi. 
Laura on väga aktiivne ka väljaspool kooli. Näiteks on ta korduvalt tegutsenud vabatahtlikuna mitmetel suurematel üritustel – näiteks lõõtspillipeol Harmoonika, lastejooksul USIN JOOKSJA ning TORE suvekooli korraldusmeeskonnas.

Kolm silmapaistvamat ettevõtmist:

  • Laura peale saab alati loota, teda usaldada, ta on suureks eeskujuks tervele kooliperele – nii oma eeskujuliku käitumise kui tegudega
  • Laura märkab hädasolijaid ja ei kõhkle ulatama abikätt, kui ta seda vähegi teha saab – olgu selleks abi koolitööde tegemisel, mure ärakuulamine, nõu andmine või mõnel muul viisil toetamine
  • Laura tegelebki vabal ajal justnimelt aktiivne olemisega. Ta on leidnud enda koolivälisesse aega palju vabatahtlikke tegevusi – töö Põlva Kooli õpilasesinduses, TORE-ringis kaasalöömine, vabatahtlik tegevus erinevate kooli- ja vallaürituste juures, noortekeskuses jne. 

Kõiki saavutusi ei saa ega peagi mõõtma mingil kindla mõõdiku järgi. Laura puhul polegi see võimalik, sest tema panus nii kooliellu kui kogukonda on olnud pikaajaline, järjepidev ja silmatorkav. Laura suurim saavutus on see, et ta on tõeline TUGIÕPILANE. Ta märkab inimesi enda ümber ja ei kõhkle aitama ja kuulama. Ta ei karda võtta vastutust ja midagi korda saata, on see siis ürituste korraldamine, ideede genereerimine ja elluviimine jne. Laura teab, kuidas kaasata teisi erinevatesse tegevustesse ning on seeläbi eeskujuks paljudele.

Laura Nemvalts väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest tema isikuomadused, väärtushinnangud ja teod inspireerivad ja motiveerivad ka ümberolevaid inimesi andma igas olukorras endast  parima.

ESITAJA

Helen Reinhold

SOOVITAJAD

Annika Ladva, Deivi Pundonen, Aigi Sikkal, Kristina Masen, Ilona Tint

Ljudmila Souljitskaja

Tallinna Pae Gümnaasium

Ljudmila Soulitskaja õpib meie koolis alates 1. klassist, hetkel ta on 12. klassi õpilane. 
Ljudmila on väga loov, alati abivalmis ja avatud ning vastutustundlik. Ta on koolielu aktiivne osaleja, kes viib läbi üritusi, osaleb projektides nii koolis kui ka kooli väljaspool. Ta on tõeline liider.

Kui neiu oli 7.klassi õpilane, lõi ta oma klassikaaslastega meeskonda ja hakkas meie kooli edukalt esindama piirkondlikutel KVN mängudes, mis olid korraldatud Eesti KVN klubi poolt. Mängud toimuvad peamiselt  Lindakivi kultuurikeskuses ja Vene kultuurikeskuses. 
Eelmisel õppeaastal sai Ljudmilast Lasnamäe Noortenõukogu aktiivne osaleja. Lasnamäe Noortenõukogu on selle linnaosa aktiivsemate õpilaste kogukond, kes korraldavad igasuguseid üritusi ja koos aitavad muuta Lasnamäe piirkonda elu huvitavamaks ja turvalisemaks. Näiteks, sügisel korraldasid nõukogu liikmed ürituste sarja nimega NoorPROFF, mille raames said noored teada igasugustest huvitavatest ametitest. Ljudmila on selle tegevuse kajastanud artiklis, mida ta kirjutas Lasnamäe lehele.
Lasnamäe Noortenõukogu on korraldanud temaatilised diskoõhtud noortele. Ljudmila oli korraldajate meeskonda väga aktiivne liige ja ürituste juht. Kõik kolm üritust toimusid väga edukalt ja tagasiside osalejate poolt oli positiivne. 
Novembris kontrollisid  Lasnamäe Noortenõukogu liikmed koos politseiga helkurite olemasolu õpilastel ja õpetajatel. Ljudmila aitas helkureid jagada.
Ljudmila oli projekti NoorTUUR aktiivne osaleja. Projekti läbiviia oli Lasnamäe Noortenõukogu ja selle raames said õpilased külastada igasugused huvitavaid kohti meie linnas.
Oma loovtööks valis neiu etenduse lavastamise koolis, mille teemaks oli globaalse soojenemine.
Selle aasta jaanuaris toimus Tondiraba jäähallis maskiball, Ljudmila oli korraldajate meeskonnas vabatahtlik abistaja.
Veebruaris toimus Lasnamäe Noortenõukogu korraldamisel heategevuslik kampaania loomade varjupaikade toetamiseks. Ljudmila aktiivselt propageeris seda kampaaniat ka meie koolis. 
Karantiini jooksul (aprillikuus) aitas neiu korraldada ürituse NoorPROFF virtuaalselt. Osalejaid oli väga palju! 
Samuti sel keerulisel kevadel korraldas ta Internetis igasuguseid konkurseid noortele ja peale konkurse lõppu jagas auhindu võitjatele. Ta on Lasnamäe noortekeskuse üks aktiivsemaid külalisi.

Alati optimistlik, väga hea suhtleja, abivalmis. Soovib muuta maailma paremaks!

Siiani võib suurimaks saavutuseks lugeda noorte diskoõhtute korraldamist koostöös Lasnamäe noortekeskusega. Diskod toimusid eelmise õppeaasta jooksul kolm korda ja väga meeldisid noortele. Ljudmila oli ürituste juht ja aktiivne korraldamismeeskonda liige.

Ljudmila aitab muuta Lasnamäe noorte elu põnevamaks!

ESITAJA

Anna Luik

Ly Riks

Tartu Kutsehariduskeskus

Aitab inimesi kes vajavad abi, nt kutsus kiirabi inimesele kes kukkuskokku keset kõndimist, kui kellegil midagi maha kukub ta märkab ja tagastab. Ja ta tegeleb väga aktiivselt spordiga. Tema kirg ja hobi on jõusaal ja kaljuronimine.
Koolis õpib ta hästi, hinded on alati korras ja puudub vähe. Alati on rõõmsameelne ja sõbralik. Aitab teisi koolis kellel on raskusi või astub välja inimest eest keda kiusatakse.
On Rakvere tänaval kukkunud mehel peal verejooksu kinni pidanud niikaua kuni kiirabi jõudis.
Ta on olnud vabatahtlikult Üle maailmsel koristus päevadel. Ta aitab alati kui saab.
Just tema peaks olema Hea Eeskuju kuna ta on alati rõõmus ja positiivne, aktiivne inimene kes aitab kui saab ja oskab.

ESITAJA

Maris Seli

Mai-Liis Õun

Pelgulinna Gümnaasium

Mai-Liis on Kostivere Kooli vilistlane ja endine õpilasesinduse president. Ta lõpetas 2019nda aasta kevadel väga hea õppeedukusega põhikooli ja liikus edasi õppima Pelgulinna Gümnaasiumisse. Ta on alati silma paistnud aktiivsuse, mõistlikkuse ja eeskujulikkusega. Tema hobideks on riigikaitse ja klaverimäng.

Hoolimata sellest, et Mai-Liis õpib Pelgulinna Gümnaasiumis (riigikaitse suunal) on ta endiselt väga huvitatud Kostivere Kooli käekäigust. Kuigi ta ei ole enam meie pisikese kooli õpilane, on ta nõu ja jõuga abiks praegusele Kostivere Kooli õpilasesindusele, aitab korraldada sündmusi ja tunneb endiselt huvi meie käekäigu vastu.
Kui Mai-Liis oli meie kooli õpilane, oli ta väga aktiivne ja hea eeskuju kõikidele kooli õpilastele. Ta osales üsna paljude sündmuste korraldamises ja seda väga vastutustundlikult. Täiskasvanuna sain tema peale alati kindel olla, ta tegi kõik väga põhjalikult ja hästi ning kui Mai-Liis millegagi alustas, siis ta viis selle kindlasti ka lõpuni.
Väiksemate lastega mängimine. Kui koolis toimus lastevanemate kool ja kaasa olid võetud pere pisemad, siis Mai-Liis oli see, kes kõik lapsed kokku korjas ja vahvasti nende aega sisustas. Samuti viis ta meelsasti läbi algklasside õpilaste vahetunde ning oli valmis vajadusel ka klassi ees olema. Ta ei häbenenud ega kartnud ka krutskivendasid korrale kutsuda – seda nii klassikaaslaste kui ka kõikide teiste õpilaste seast.
Klassijuhataja tõi välja, et Mai-Liis oli väga toetav ja tunnustav ka enda klassikaaslaste suhtes. Kui klassiõdedel oli emotsionaalselt keeruline aeg, siis Mai-Liis jõustas ja nõustas neid nii nagu oskas.
Hetkel 11ndas klassis õppides on Mai-Liisil hea õppeedukus ja ka praeguses koolis on ta üsna aktiivne.

Mai-Liisi silmapaistvamate oskustena võibki välja tuua, et ta on super ajaplaneerija. Vabatahtlikult jagab ta ennast keskkooli, riigikaitse ja ka meie kooli vahel. Lisaks on ta väga kohusetundlik ja empaatiline. Enda vabast ajast endises koolis askeldamine on märkimisväärne.

Suurimat saavutust eraldi välja tuua on üpris keeruline. Ta on teinud palju ja on näha, et kõik mis ta ette võtab, pakub talle ka naudingut.

Mai-Liis on väga silmapaistev, abivalmis, tegus, ettevõtlik ja empaatiline neiu, kellele meeldivad uued väljakutsed ja kes julgeb olla see, kes ta on – hea eeskuju!

ESITAJA

Ranele Raudsoo

SOOVITAJAD

Riina Kauppi, Eele Sekk, Olga Saikovskaja

Melani Alliksaar, Janella Jugaste ja Merilin Miks

Tartu kutsehariduskeskus, Tartu katoliku kool, Tartu Jaan Poska gümnaasium

Nende lugu on see ,et nad on kirjutanud viimase aasta jooksul 3 suurt projekti, loonud noortele terviseklubi, korraldanud tegevusi noortelt noortele ning olnud abis kõikidel Kambja valla noortega seotud sündmustel.

Noored kaasavad kogukonda tehes erinevaid projekte mis on mõeldud nii Kambja vallale kui ka ümberkaudsetele valdadele.

Kolm silmapaistvamat tegevust on:

  • Nad on eeskujuks tervisliku liikumise propageerimisel.
  • Neil on kõigil väga head õpitulemused ja Merilin ning Melani lõpetasid koolid ka hõbemedaliga.
  • Nad motiveerivad teisi tegutsema näidates eeskujuks ,,Kes teeb see jõuab“.

Suurimaks saavutuseks on olnud aasta jooksul kirjutada 3 suurt projekti : terviseklubi ja tervisliku toitumise tutvustamine Kambja valla noortekeskustes , Tõrvandi noortekeskuse kööginurga väljaehitus ning sotsiaalmeedia teadlikkuse tõstmise koolitus noortele.

Nad on ülimalt tegusad ning superhead eeskujud teistele noortele.

ESITAJA

Kambja valla noortevolikogu

Meril Kiskonen

Jüri Gümnaasium

Meril on äärmiselt seltskondlik, sütitav, inspireeriv ja ambitsioonikas neiu, kes nakatab oma positiivsuse ning kõik-on-võimalik suhtumisega igaüht, kes temaga kokku puutub! Ta pakatab ideedest ja leiab alati võimaluse need ka ellu viia. Ta suudab mängleva kergusega moodustada erinevateks üritusteks ja ettevõtmisteks meeskonnad, neid juhtida ja saavutada soovitud tulemus. Lisaks suurepärastele korraldusoskustele ja juhiomadustele on ta ka innustunud kooliteatri liige. Meril on ise öelnud, et ta näeks ennast tulevikus hea meelega teatrilavadel, kuid samas ei suudaks ta kõrvale jääda ka kogu protsessi korralduslikust poolest.

Meril veab innukalt eest ja võtab osa väga paljudest erinevatest ettevõtmistest. Järgnevalt mõned näited. Koolisiseselt: mõtles välja kontseptsiooni ja algatas ülekoolilise uue traditsioonilise sündmuse kultuuri,- muusika- ja teatrinädal Waba(n)dus; on aktiivne õpilasesinduse liige ja oli 2019/2020 õa asepresident; kuulub kooliteatri truppi Vaba Valik; on mitmetel huviüritustel õhtujuht/moderaator ning samal ajal ka osaleja; esindab kooli spordivõistlustel ja loovkonkurssidel; haarab võimalusel alati kinni erinevatest koolitusvõimalustest ja koolitab ise oma kogemuste põhjal nooremaid õpilasi. Õpilasesinduse üheks rolliks on koolielu edendamine, mille aruteludeks kohtu ÕE regulaarselt kooli juhtkonnaga. Meril panustab alati antud kohtumiste toimumisse: toob lauale erinevaid koolielu puudutavaid rõõme ja muresid, kogub kaasõpilaste arvamusi ja osaleb elavas arutelus juhtkonnaga.
Meril oli selle aasta augustis toimunud Rae valla esimese tänavapikniku „Tänavik“ üks peakorraldajatest ning on ühtlasi ka pikniku nime „Tänavik“ autor. Tänavapiknik on kohalikku kogukonda ühendav kogupereüritus erinevate esinejatega. Muuhulgas oli Merili ülesandeks koordineerida ja juhendada sündmusega seotud vabatahtlike tiimi. Kogukonda on Meril kaasanud ka kultuuri,- muusika- ja teatrinädala Waba(n)duse raames. Rae Kultuurikeskuses toimuv sündmus „Kunst ärkab ellu“ on mõeldud erinevas vanuses kultuurihuvilistele, mis on õpilaste nägemus tuntud kunstiteostest, lavastades ja etendades neid läbi muusika, lavakunsti ja tantsu. Antud lavastusi olid vaatama oodatud kõik huvilised. Samuti toimus Waba(n)duse raames inspiratsiooniõhtu, kuhu olid oodatud gümnaasiumiõpilased, õpetajad ja kogukonna liikmed.
Merilil on suurepärane oskus leida erinevate sündmuste jaoks suursponsoreid ja neid mängleva kerglusega kaasata muutes viimaste jaoks üritused atraktiivseks.
Meril on „Vabandage, mina ka“ podcasti üks eestvedajatest, idee autoritest ja saatejuhtidest. Oma saadetes puudatavad nad erinevaid kultuurivaldkondi ja ühiskonnakriitilisi ning päevakajalisi teemasid.
Meril kuulub ka sel aastal noortekonverentsi Lahe Koolipäev 2020 vabatahtlike meeskonda, aidates seda üle-eestilist suueüritust korraldada ja läbi viia.

Kogu tunnivälise tegevuse kõrvalt on ta suutnud säilitada ka head õpitulemused. Oma klassikaaslaste jaoks on ta keegi, kellele võib alati loota, kellel ideedest juba puudust ei tule ning kes on oma klassi eest alati valmis välja astuma erinevatel võistlustel ja üritustel haarates endaga kaasa ka teisi. Oma inspireeriva olekuga on Meril suutnud enda ümber innustada paljusid. Tema eeskujul ja juhendamisel on nii nooremad kui ka vanemad õpilased kaasa löönud ürituste korralduse erinevates etappides: idee ja kontseptsiooni väljatöötamine, turundus, sponsorid, dekoratsioonid jm.

Toome välja kolm erinevat tegevust, mis näitavad Merili mitmekülgsust ja erinevaid oskusi:

  • Aktivist koolis – tema jaoks on loomulik võtta osa kooli erinevate ürituste (kultuur, sport) kavandamisest, korraldusest ja anda oma panus osalejana. Samuti on ta aktiivne õpilasesinduse liige, mille tõttu võtab alati sõna ka kooli arengut puudutavatel teemadel. Kooliteater on üks tema kirgedest, mis võimaldab tal kehastuda erinevateks karakteriteks ja hiilata lavalaudadel.
  • Merili üks suurimaid kirgi on hispaania keele õppimine ja Hispaania kultuur üleüldse. Perereisid on teda tihti Hispaaniasse viinud ning juba mitmeid aastaid käib ta käib keeltekoolis hispaania keelt õppimas. Tema siht järgmiseks õppeaastaks on sõita Lõuna- Ameerikasse, et veeta seal aasta vahetusõpilasena.
  • Vabatahtlik meeskonnaliige üle-eestilisel noortekonverentsil Lahe Koolipäev 2020 ja üks peakorraldajatest ning vabatahtlike tiimijuht Rae valla tänavapiknikul Tänavik. Merili entusiasm ei piirdu vaid kooliga – ta otsib alati võimalusi, kuidas end täiendada, silmaringi laiendada ja olla kasulik kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.

Üheks suurimaks saavutuseks saab pidada kultuuri-, muusika- ja teatrinädalt Waba(n)dus.  Kuna Meril oma olemuselt on nö kultuuriinimene, siis sellest tulenevalt tekkis tal idee  ühendada endale meeldivad ja huvipakkuvad valdkonnad üheks suureks ürituste sarjaks (nädalaks), millest saab osa võtta terve kool. Antud nädala raames toimub erinevatele  vanusegruppidele huvitavaid üritusi:  

• 1.-3. klassid – ILOP – igale lapsele oma pill, mille raames meisterdasid õpilased endale  sponsorkorras saadud Veski Mati kuivainetest pillid 

• 4. klassid – muusikamängud  

• 5. klassid – improetüüdide konkurss 

• 6.-9. klassid – muusikateemaline orienteerumismäng QR-koodidega koolimajas • 6.-12. klassid – „Kunst ärkab ellu“ – tuntud teoste lavastamine 

• Külaliskooliteatrite etendused erinevatele vanuseastmetele 

• Gümnaasiumi õpilastele, õpetajatele ja kogukonnaliikmetele inspiratsiooniõhtu koos noortekohvikuga

Meril on Waba(n)duse idee autor ja kontseptsiooni looja. Kaasõpilastest moodustas ta korraldusmeeskonna. Tema oli kogu ürituse peakorraldaja ja koordineeris kõiki erinevaid valdkondi ja tegemisi. Merili soov oli, et Waba(n)dusest saaks kooli üks traditsioonilistest üritustest ja uue aasta alguses toimubki kultuurinädal juba kolmandat korda. Selle tarbeks on ta juba kokku pannud korraldusmeeskonna ning septembri esimestel nädalatel pandi paika kogu nädalaprogramm.

Meril on innustav, julge, ambitsioonikas, ettevõtlik ja särav noor, kes pakatab ideedest, viib oma ideed suurelt ellu ning kelle jaoks ei ole mitte miski võimatu!

ESITAJAD

Elisa Rannala ja Kriste Kald

SOOVITAJAD

Toomas Aru, Ingrid Mikk

Merit Tikka

Tallina Mustamäe gümnaasium

Merit on väga rõõmsameelne neiu, kes väga aktiivselt panustab ühiskonna arengusse, võtab vastu erinevaid väljakutseid ja alati leiab aega ja jõudu, et nendega tegutseda. Ta on väga uudishimulik ning hea meelega omandab uusi teadmisi, mille on alati valmis jagama ka teistega. Ta on väga avameelne ja julge isik, kes on alati valmis proovima midagi uut, pakub uusi lahendusi ja tegevusi ja kaasab sellesse ka nii noori kui ka täiskasvanuid. Olen leidnud, et tal on väga hea suhtlemisoskus ning ta on väga hea kuulaja, kes oskab vajadusel toetada inimesi raskel ajal ning kasutab selleks häid võtmeid, kuid veel ise võib olla ei ole sellest väga teadlik.

Merit jälgib väga aktiivselt ühiskonnaelu ning on leidnud mõningaid murekohti, mida ta ise soovib kuidagi aidata parandada. Ta on tegutsenud erinevate projektidega suunatud ühiskonna informeerimisele ja üks viimastest on tema ning sõbrannaga koos algatatud Nopi Üles projekt, mis on suunatud noorte teadlikkuse tõstmisele toiduhügieenist ning nende kokkamisoskuste arendamisele (https://www.facebook.com/watch/?v=1032957740450365). Seda projekti nad viivad läbi Põhja-Tallinna Noortekeskuse noorsootöötaja abiga, kuid suurema osa tööst nad teevad iseseisvalt. Ta on tihti olnud valmis aitama läbi viima erinevaid üritusi ja suurem osa ajast ta on ise tulnud küsimusega “kas ma saan ise midagi teha?”.
Merit suhtleb väga aktiivselt oma sõpradega, tuttavatega ja eakaaslastega, jagab nendega infot erinevatest üritustest ja, kui läheb üritusele osalema, siis võtab kindlasti ka tuttavaid kaasa. Ta jälgib olukorda väljas ja kui ta on näinud, et keegi teeb midagi valesti (nt viskab prügi maha), siis Merit on tulnud selle noore juurde ja suhelnud temaga sellest ja viisakalt rääkinud temaga miks see või teine tegevus on vale ja saab tuua halbu tagajärjeid.
Ta on just alustanud õpinguid uues koolis 10. klassis ning tal läheb natuke aega sisseelamiseks, kuid ma usun, et ta saab ilusti hakkama seal ning näitab teistele kooli õpilastele ja õpetajatele oma paremaid külgi ja pakub koolile ka huvitavaid ideid/tegevusi.

Meiritil on väga arenenud suhtlemisoskus. Ta on alati suutnud kohaneda situatsiooniga ja leida õiget viisi kuidas inimestega suhelda. Samuti on tal väga arenenud empaatiavõime ning ta on alati suutnud toetada inimesi raskel ajal. Tihti mängib ta erinevaid lauamänge, mis arendavad mõtlemis-, suhtlemis- ja jälgimisoskusi ning tihti tutvustab neid ka teistele noortele.

Oleme rääkinud temaga selle küsimuse osas ning see on üsna raske küsimus millele vastata. Hetkel tema suurim saavutus ongi see, et ta on väga aktiivne noor ning alati proovib uusi asju ja saab vajalikke kogemusi ja teadmisi selleks, et edaspidi teha suuremaid projekte ja avaldada suuremat mõju ühiskonnale, muutes selle paremaks.

Merit on väga lahe ja südamlik noor, kes ei karda väljakutseid ja viib oma algatatud tegevusi lõpuni naeratusega koos oma sõpradega.

ESITAJA

Vladislav Smirnov

SOOVITAJAD

Keidy Tiitso, Liis Teras

Pauliina Luure

Sänna Leiutajate Külakool

Pauliina on unistaja. Nii suur unistaja, et tema unistused lähevad täide.
Juba lasteaias sai Pauliina viisaka lapse auhinna. Tõsi, unistus sündis sellest, et aasta varem sai sama tiitli kaksikõde. Pisikese tüdrukuna katsetas ta iluvõimlemist ning mõnda aega võttis ka laulutunde. 2014. aastal ehitas ta koos isaga roboti, et osaleda Robotexil. Robot Delfiini pani ta pärast võistlust oksjonile, et toetada uue Peedu koolimaja põrandate valmimist.
Kunagi unistas Pauliina orhideest. Ta kogus selleks raha, ostis poest viimase väikese mitteõitseva taime, hoolitses selle eest ning see puhkes tema järgmiseks sünnipäevaks õide. Üheks sünnipäevaks vastavalt tema soovile kingiks saadud meriseast sai koolis kogu klassi lemmikloom, kelle eest ühiselt hoolitseti. Ühest loomast ja kooli lemmikloomapäevadest on praeguseks Peedu kooli juurde kasvanud terve farm lammaste, kanade ja küülikutega.
Koolis on Pauliina olnud ikka klassi paremikus. Vahel võib küll mõni koolipäev vahele jääda, kui õhtul alustatud raamat liiga põnevaks osutub, kuid õpitulemustele see suuremat mõju avaldanud ei ole. Pauliina on väga eeskujulik iseõppija. Pärast Peedu kooli lõpetamist tegi ta teoks taas ühe aastaid oma aega oodanud unistuse – minna õppima Sänna kooli. Seal oli ta pooleldi koduõppel peaaegu terve aasta (eriolukorrast tingituna möödus kevadperiood täielikult koduõppel). Pauliina nädal kulgeski nii, et pühapäeval sõitis ta bussiga Peedult Sännasse, kus veetis kolm koolipäeva, ning kolmapäeva õhtul sõitis ta ise koju tagasi, et ema ja õega kodus õppida. Sinna vahele mahutas ta veel ka Tartus laste kunstikoolis käimise. 8. klass jätkub Pauliinal Sännas.
Pauliina üks unistus on saada eksootikute loomaarstiks. Temast saaks kindlasti väga hea loomaarst.

Tänapäeva üha nutimeelsemas maailmas on pigem erandiks noor, kes on kaaslastele eeskujuks eelkõige oma olemusega. Selle asemel, et veeta vaba aeg ekraanide taga, hoolitseb Pauliina loomade eest, loeb raamatuid, kirjutab jutte, käib koos üliõpilastega suviti Vaiblas linde rõngastamas, osaleb aktiivselt nii Peedu kui Sänna kogukonna tegevustes… Pauliina puhul peab täiesti paika ütlus – kes teeb, see jõuab!
Pauliina kajastab oma tegevusi FB lehel Paula pood. Poe eest sai ta 2018. aastal Tallinnas noorte ettevõtlikkuskonkursil III koha. Toona oli leht eelkõige linnumunade ja käsitöö müügi eesmärgil tehtud, praegu on seal peamiselt Pauliina kirja- ja kunstiuudised.
2020. aasta suvel toimus Sänna koolinoorte eestvedamisel lühimängufilmi „Pärlijõe saladus“ filmimine. Film veel avalik ei ole, kuid hetkel on käimas muusika produtseerimine filmile. Pauliina on üks filmi autoritest.

Kirjutamine, lugemine, joonistamine, linnukestega tegelemine. Seda Pauliina enda sõnul. Paula ise peab oma parimaks omaduseks seda, et käib oma rada mööda ja on täpselt selline nagu ta olla tahab.
Silmapaistev on just tema mitmekülgsus ja tegusus. Kui Pauliinat miski huvitab, mille kohta ta ise palju ei tea, siis ta otsib selle kohta infot erinevatest kanalitest. Näitena võib tuua kana, kelle sisse muna kinni jäi, kuid Pauliina uurimise ja hoolitsuse tulemusena sai kanaga kõik korda.

Pauliina ise peab oma suurimaks saavutuseks loo „Verdammt“ lõpetamist. Suurim tunnustuse saanud saavutus on III koht ettevõtlikkuskonkursil (2018). Kõrvalt vaadates tundub, et suurima saavutusena võiks kirja panna selle noore inimese iseseisvuse ja ettevõtlikkuse. Just need on aidanud saavutada enamat ja aidanud unistustel teoks saada.

Iseseisev, ettevõtlik ja unistav noor, kes teeb ja jõuab, on eeskujuks nii eakaaslastele kui paljudele täiskasvanutele.

ESITAJA

Helli-Tiiu Piirikivi

SOOVITAJAD

Anneli Armus-Juhkam, Anna-Liisa Peterson, Erika Ridaliste, Hendrik Noor

Raahel Ränk

Orissaare Gümnaasium

Raahel on noor ettevõtlik neiu, kes ei jää märkamatuks, sest tema särav naeratus ja aktiivne ellusuhtumine paistab silma ja on nakkavad. Raahel on fotograafia ja muusikahuviline tütarlaps, kes aitab kaasa paljudele kohalikele üritustele, käib esinemas, õhtuid juhtimas, pildistamas jne Ta on aktiivne ja jõuab palju. Raahel osaleb koolis õpilasesinduse töös ning on hea õppur. Ta kirjutab muusikat ja laulab oma laulud sisse professionaalses stuudios. Ta avas om fotostuudio ja pakub Ida-Saaremaal ainsana fotograafi teenust stuudios pildistamise näol.

Raahel huvitub fotograafiast ja käib väga tihti kohalike üritusi jäädvustamas, sellega panustab ta väga emotsioonide jäädvustamisse ja kingib seeläbi kohalike mälestusi kogu eluks. Koolis on Raahel õpilasesinduse president, osaleb ja esineb kõigil kooli üritustel. Ta on 5 aastat korraldanud koos klassiga lavaõhtuid, kuhu on oodatud kogu kogukond. Raahel on silmapaistev noor neiu, kes tegeleb juba väga pikalt laulmisega. Ta tegeleb stuudioga, st kirjutab muusikat ja laulab need ka ise sisse. Möödunud suvel käis Raahel ka minu suvetuuril koos kohaliku Muusikakooli direktori ja juhendaja ja pälvis läbi selle väga palju positiivset tagasisidet. Sel aastal püüab ta jalga ukse vahele saada ka Eesti Laul (2021) konkursil. Ta käib koos tuttavaga laulmas restoranides ja erinevatel üritustel. Raahel tegeleb ka õhtujuhtimisega. Raahel on tihe külastaja kohalikus spordihoones, kus ta osaleb jõusaalitreeningutel, samuti köidab teda tants. Raahel on tubli õpilane, kes õpib hinnetele 4 ja 5. Raahel võitis sellel aastal äriideede konkursi Saaremaa päike. Ta avas oma enda fotostuudio ja seda nii väikeses kohas nagu Orissaare. Ta on mitu korda aastas kellegi töövari ja omandab läbi selle uusi tarkusi ja kogemusi. Ta on sihikindel ja täis pealehakkamist. Raahel on ehe näide sellest, kes palju teeb, see palju jõuab. Ta on üks suur rõõmurull, kes oma positiivsuse, suure tahtejõu ja pühendumisega on eeskujuks absoluutselt kõigile.

Ta on väga hea suhtleja, suurepärane fotograaf, imeline laulja.

Raaheli suurimaks saavutuseks võib lugeda fotostuudio avamise Ida-Saaremaal, sest ta on ainus sellise teenuse pakkuja Saaremaal väljas pool Kuressaaret. Fotograafia on teda köitnud juba pikka aega aga nüüd olles läbinud mitmeid erinevaid koolitusi ja olles erinevate fotograafide töövari otsus ta algus teha oma ettevõttega. Fotostuudio rajas ta kooli hostelisse, kus tegi ka ise remondi ja kujundas ruumi täpselt oma nägemuse järgi.

Just tema väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest tema silmist peegeldub armastus kõige selle vastu mida teeb ja see on nakkav.

ESITAJA

Karin Koppel

SOOVITAJAD

Andla Rüütel, Anu Viljaste, Triin Arva

Rebecca Lapmaa

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium

Neiu olenemata oma ATH diagnoosist teeb isegi täiskasvanutele silmad ette oma ettevõtlikuse ja aktiivsusega. Võtab osa alati aktiivselt erinevatest jooksuvõistlustest/võistlustest. Ja on nii aus ning abivalmis. Leides kellegi kaotatud esemed alati üritab leida omaniku ja rahakottidesse on nõus isegi enda taskuraha sisse panema, et kui omanik kätte saab selle, siis äkki kui on raha ära varastatud, siis ta ei ole nii kurb, kui natukene ikka alles seal ka on.
Suur eeskuju kahele nooremale õele. Elu keerdkäikude tõttu oli sunnitud õppima selgeks Norra keele aasta ajaga. Ning kohanema kasuema ja uue ühiskonnaga pm. üleöö. (See kõik, mida kirjutada veel sooviks võtaks palju ruumi, kuid pannes end lapse asemele, siis minul kasuemana on nii uhke tunne ja respect tekkinud lapse osas, sest peale kõike läbielatut elus, suudab laps nii edukate õpitulemustega klassilõpetada(kiituskirjaga) ja kõike seda oma ATH diagnoosiga.

Eelmise õppeaasta Tallinna Arte Gümnaasiumi majandus/reaal kallakuga klassis lõpetas kiituskirjaga. Laps võtab alati aktiivselt osa kõikidest ettevõtmitest, võtab osa erinevatelt võistlustelt. Oma vanuse puhul pole ta veel ise midagi organiseerida kooli siseselt saanud. Laps on pälvinud tubli raamatu lugeja kiituse Pärnu raamatukogu poolt. Selle aasta parimate suve lugejate premeerimine alles ees(Viljandi raamatukogu poolt). Eeskujuks teistele lastele ning ka täiskasvanutele ongi tema meeletu entusiasm, aktiivsus kõigest alati osa võtta suure innu ja motiveeritusega. Käib kergejõustiku trennis, Tai poksis, ja lastekooris, samas õpitulemused väga head. Kooli väliselt samuti aktiivne osavõtma erinevatest jooksu võistlustest ja interneti põhistest joonistus/jooksu võistlustest ning challengitest. Tallinnas elades käis ka laste fitnessi trennis. Ehe näide, et olenemata, et sul on mingi diagnoos/haigus, ei ole see takistus, midagi ära teha ja ka hea/tubli selles olla.

Kolmeks silmapaistvaks tegevuseks on:

  • Võtab midagi aktiivset ette, siis teeb ka ära!
  • Loeb väga palju raamatuid ja tal meeldib seda teha.
  • Alati nii positiivne ning motiveeritud ning abivalmis.

Suurimaks saavutuseks siiani lapsevanema silmis eks ikka, enda haiguse juures saavutatud super head õpitulemused ning lõpetada klass kiituskirjaga.
Samas on pälvinud Pärnu Raamatukogu poolt tubli raamatu lugeja tunnustuse. Samuti Norra Hammerfesti raamatukogu suvelugeja tunnustuse aastal 2018. (Viljandi raamatukogu suve lugejage tunnustamine tulemas alles sel aastal. )
Samuti erinevad saavutused nii Norras, kui nüüd ka kodumaal erinevatelt jooksuvõistlustelt(nii laste, kui ka naiste arvestuses).

Rebecca on ehe näide sellest, et olenemata tema haiguse diagnoosist, on kõik võimalik ja kunagi ei tohiks alla anda. Positiivsus ennekõike!

ESITAJA

Aliis Lääts

Saimi Hokkanen

Tallinna Soome Kool

Saimi on Tallinna Soome Kooli 7. klassi õpilane. Ta kolis oma perega Eestisse Soomest kolm aastat tagasi. Kohe siia elama asudes hakkas Saimi õppima usinalt eesti keelt. Juba samal aastal luges ta eestikeelseid raamatuid. Nüüdseks on soome tüdruku keeletase nii hea, et ta õpib samas grupis nende õpilastega, kellele eesti keel on emakeel. Saimi on väga huvitatud mitte ainult eesti keelest, vaid ka eestlastest, siinsest kultuurist, ajaloost, eri paikadest ja loodusest. Ta osaleb mitmes kohalikus huviringis, lisaks jätkab Eestis oma põhilise harrastuse, ujumisega.
Tallinna Soome Kooli õpetajaskond soovib esitada meie kooli õpilase Saimi Hea Eeskuju kandidaadiks, kuna ta tõepoolest on meile kõigile suur eeskuju. Seda mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele. Kõik teame, et pole kerge kolida (oma vanemate töö tõttu) ühest riigist teise, ja seda eriti väikesel tüdrukul. Kindlasti ei olnud see lihtne ka Saimile, aga ta suhtus elumuutusse positiivselt ja tegusalt: hakkas kohe õppima keelt, et siinsesse ellu sulanduda; tundis huvi kohaliku elu vastu, leidis siit sõpru ja mis kõige tähtsam – nakatas oma optimistliku käitumisega nii õpilasi kui õpetajaid, kellest enamik on tulnud elama siia Soomest ning peavad kohanema uue eluga.
Saimi on paistnud nende kolme aasta jooksul silma väga paljude tegudega. Eriti tahame rõhutada iga väikest tegu, mis samas on tähendanud väga palju. Meie kooli tulevad õpilased sageli vaid mõneks aastasks. On palju liikumist, ka keset õppeaastat osad õpilased lahkuvad ja teised tulevad. Paljudele on elukohavahetus, uus kool, vanadest sõpradest ning sugulastest lahkumine raske. Seepärast on eriti oluline, et uues koolis oleks sõbralik ja toetav õhkkond.
Saimi on alati see, kes võtab uued õpilased enda hoole alla: olgu nad siis temast vanemad või isegi palju nooremad. Ta on kõigiga sõbralik ja heatahtlik ning aitab teistel õpilastel end siin hästi tunda. Pole harv vaatepilt, kui Saimi on vahetunnis algklasside õpilastele justkui vanema õe eest.
Viimasel ajal tõstetakse sageli esile, et õpilased ei tunne end koolis hästi. Muidugi üritavad õpetajad teha kõik endast oleneva, et õpilastel oleks koolis hea olla. Palju suurem roll on aga õpilastel endil. Kui on koolis niisugune õpilane, nagu meil Saimi, tunnevad kõik end hästi, turvaliselt ja tulevad alati rõõmuga kooli.

Saimi õppeedukus on eeskujulik. Tema eesti keele kiire omandamine innustab teisi. Ta lööb alati aktiivselt kaasa kooliüritustel ja on abiks nende korraldamisel: koolipeod, spordipäevad, ühised projektid nagu näiteks koolikohviku pidamine jne. Ta on tegutsemishimuline ja hea korraldaja. Kuna meil on nii väike kool, siis käime ekskursioonidel koos terve kooliga. Saimi hoolde võib alati jätta nooremad õpilased, kes kedagi enda kõrvale toeks vajavad. Ta pole mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele suur tugi.

Kolm silmapaistvamat omadust on positiivsus, märkamine, hoolimine.

Peame Saimi suurimaks saavutuseks tema tavapärast käitumist: oma koolikaaslaste märkamist ja nendest hoolimist. Me ei soovi tõsta esile üht suurt tegu, vaid just paljusid pisikesi tegusid, mis võivad mõnele õpilasele tähendada midagi väga suurt. Kui noor on kurb ja tunneb end halvasti, siis piisab talle vahel lihtsalt sellest, kui tuleb koolikaaslane, kes ütleb midagi ilusat või lihtsalt kallistab.

Saimi väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest ta on oma olemuse ning käitumisega just niisugune eeskuju, keda iga noor ja täiskasvanu vajab.

ESITAJA

Virge Juutila

SOOVITAJAD

Kristi Sihvonen, Christian Brazier

Sander Paenurm

Gustav Adolfi Gümnaasium

Sander on juba põhikoolis huvi tundnud IT ja tehnika vastu ning olnud enda klassi IT-õpilane, kes õpetajaid ja kaasõpilasi IT-alaselt aitab. Gustav Adolfi Gümnaasiumi helimeeskonnaga liitus Sander eelmise aasta novembris, kus ta aitab oma oskuste ja teadmistega kaasa kooli sündmuste ja projektide korraldamisse ning on kohati asjatundlikum kui professionaalsed helitehnikud. Sander tahab teha tööd, areneda, osaleda kooli ürituste korraldamises, teha rohkem, kui talt isegi oodatakse ja palutakse – tema töökus ja kohusetundlikkus on märkimisväärsed.

Sander on panustanud rohkelt oma aega ja oskusi kooli ürituste õnnestumisse, alustades vajalike asjade transpordi ja ülespanemisega ning lõpetades tarkvaraliste soovituste andmistega. Tema abiga on eelmisel õppeaastal toimunud tehniliselt väga keerukad projektid nagu “Luulepidu – Valge”, etendus “Tartu rahu 100”, suurejoonelised ülekoolilised vabaõhusündmused nagu “22 minutit enne päikesetõusu” ja Eesti Vabariigi aastapäeva aktus ning virtuaalne GAG 389. aastapäeva kontsertaktus. Sel õppeaastal on Sander ühinenud kooli IT-meeskonnaga tuues sinna kaasa oma varasemad huvid ja oskused.
Koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis tähistasime Gustav Adolfi Gümnaasiumis septembri algul Euroopa muinsuskaitsepäeva kakskeelse kirjandusõhtuga “Prantsuse Melchior ja kohtumine Indrek Harglaga / Melchior : soirée littéraire franco-estonienne” (https://youtu.be/Wlzii2xD1fw), mis olude sunnil toimus virtuaalsel kujul ja tänu sellele oli vaadeldav ühtaegu kahes riigis. Prantsuse suursaatkonda ja suursaadikut kaasav ettevõtmine õnnestus tänu Sanderi erakordselt kiirele õppimisvõimele, tehnoloogia valdamisele ja virtuaalülekande teostamisele.
Sanderi suurimaks ja vastutusrikkamaks saavutuseks võib pidada alanud õppeaasta Gustav Adolfi Gümnaasiumi lastevanemate üldkoosolekute korraldamist telesaate formaadis otseülekandena. Gustav Adolfi Gümnaasium kui Eesti ja Tallinna üks suurim kool pidas pidevalt kasvava viiruse leviku olukorras vajalikuks hoida koolipere head tervist ning korraldada traditsioonilised kõikide klasside lapsevanemaid koondavad üldkoosolekud virtuaalse kogunemisega. Tänu Sandri pühendumusele ja kompetentsile jõudsid neljal õhtupoolikul internetipõhise teleülekandena lastevanemateni koolijuhi tagasivaade eelmisele väga erakordsele õppeaastale, uue õppeaasta eesmärgid ja suurimad väljakutsed. Lisaks tuli Sanderil salvestada erinevate osapoolte ettekanded ja hoolekogu kandidaate tutvustavad klipid ning mõelda välja reaalajas toimiv iga kooliastme vanemate esindajate hääletus hoolekogusse ja tulemuste avaldamine. Virtuaalkoosolekud olid tehnilselt keerukad ennekõike osalise salvestatud videomaterjali ning otsepildi ja läbiviidud hääletuste tõttu. Selline valmisolek on omane korralikule produktsioonifirmale, aga mitte tavapärane koolile ja veelgi enam ühele gümnaasiumiõpilasele. Sanderi tegevus oli sisuliselt kooli mainekujundus ning kool tunneb oma õpilase üle suurt uhkust.

Sander paistab silma kooli jaoks hädavajalikku tööd tehes, jagades oma teadmisi küberturvalisusest ning kogemusi ülekandejaama võimaluste rakendamisel, koolitades GAG IT-meeskonda. Sander teeb seda tööd vabatahtlikult ning veedab väga palju oma vabast ajast koolimajas. Lisaks IT-valdkonnas tegutsemisele on Sanderil lai silmaring ja huvi Eestit ning maailma avastada. Juba põhikoolis hakkas ta iseseisvalt õppima rootsi keelt, et jätkata õpinguid gümnaasiumis rootsi keele õppesuunal. Loendamatute positiivsete omaduste juures on kõige olulisem aga see, et Sander on väga meeldiv ja soe inimene, kes suudab võrdselt hästi suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega.

Sandri teadmiste ja oskuste rakendamiseks saabus ootamatult väga suur väljakutse selle aasta septembris kooli virtuaalsete lastevanemate koosolekute näol – kokku neli koosolekut. Loetud päevadega suutis Sander õppida käsitsema kooli ülekandejaama, viima läbi filmimised, helisalvestused, monteerimised ja kogu ettesalvestatud materjali ühtseks tervikuks kujundamise. Suurema osa sellest tööst tegi ta täiesti iseseisvalt. Lisaks eelnevale tuli Sander fantastiliselt toime lastevanemate koosoleku otseülekande tehnilise teostusega.

Sanderist sai loetud päevadega kooli suurürituste tehniline peakorraldaja ja mainekujundaja: ta on vaatamata oma noorusele hea suhtleja ja meeskonnamängija, täidetud eluterve uudishimu, laia silmaringi ning suure sisemise motivatsiooniga, eeskuju ja õpetaja kogu kooli tehnilisele meeskonnale.

ESITAJA

Henrik Salum

SOOVITAJAD

Martin Moistus, Margot Mängel, Kersti Kukk

Sebastian Sepp

Tallinna Kunstigümnaasium

Sebastian on juba algklassidest peale olnud hästi aktiivne ja abivalmis. Aastaid olnud klassivanem, sest klass on teda alati sellesse ametisse valinud ja usaldanud. Hästi kohusetundlik. Kui on midagi lubanud, siis ka teeb. Ta on viisakas suhtleja nii kaasõpilastega kui õpetajatega. Klassiõhtutel alati eestvedaja. Ka ülekoolilistel üritustel on alati abiks salvestuste tegemisel või siis helipuldis. Tema suureks huviks on droonivideod. On mitmeid kordi filminud drooniga kooli tarbeks.

Tunneb huvi oma kodukandi vastu. Osalenud kodukandi maailmakoristus päevade organiseerijana. Kui on vaja kas linnaosa või ülelinnalistel üritustel kooli esindada ei ole ta kunagi ära öelnud.
Õppeedukus on hea. Lõpetanud kõik klassid neljade – viitega. On teistele eeskujuks oma õppeedukuse, kohusetundlikkuse, abivalmiduse ja positiivsusega.
Sebastian on täis puhast energiat ning võtab osa kõikidest kooli üritustest. Kui Sebastian kuuleb, et koolis toimub mingi üritus, on tema esimeseks küsimuseks see, et millal see toimub ning millega ta aidata saab. Sebastian tuleb ning aitab isegi siis kui ta koridori peal näeb kedagi tegutsemas.

Tal on palju erinevaid huvialasid. Algklassidest alates on huvitunud muusikast. Laulis rahvusooper “Estonia” poistekooris, õppis eraõpetaja juures klaverit. laulis kuni häälemurdeni ka koolikoorides . Sport on tema üks huvialadest, kuid tänasel on päeval kõige tähtsamal kohal eelkõige droonid ja filmimine.

Kuuldes, et Eesti Gaidide Liit tahtis meie koolis korraldada suuremahulist üritust, soovis Sebastian tulla oma vaba nädalavahetuse arvelt meie kooli nii heli- kui ka valgustehnikat ühendama. Ta kuulas ürituse plaani hoolega ning pakkus kohe iseseisvalt välja lahendusi kuidas ning kuhu paigutada kõlareid, kaableid ning valgusteid selliselt, et
üritus toimiks vastavalt soovitud nõudmistele. Peale selle, et ta tuli välja ideega, asus ta seda ka kohe täide viima.
Sebastiani suurimaks saavutuseks on see, et ta on heasüdamlik õpilane kes soovib läbi praktika õppida niivõrd palju kui ta vähegi suudab.

Sebastian Sepp on igati eeskujuliku käitumise ja aktiivse eluhoiakuga noor inimene, kellel on paigas prioriteedid ja kes on endale ka tulevikuks sihid seadnud.

ESITAJA

Kadri Killing

Sireliis Viiberg

Võru Kesklinna Kool, Võru Kunstikool

Sireliis on üks imeline noor inimene, kes teab oma eesmärke ja väärtushinnanguid. Ta on väga suure lugemusega, ta on edukas ja arukas, väga hea sõnaseadja, sotsiaalselt aktiivne. Sireliisi huvialadeks on kunst, muusika, iluvõimlemine ja käsitöö.
Kui kohtud Sireliisiga, siis tunned ta ära suure ja särava naeratuse järgi. Tundub, et tal on alati hea tuju ning on valmis kõiki aitama.

Koolis läheb Sireliisil väga hästi. Ta õpib vaid headele ja väga headele hinnetele ja tema käitumine on eeskujulik. Oma heatahtlikkuse, virkuse ja töökusega on ta eeskujuks kõigile eakaaslastele. Ta vaimustub kunsti ja muusikaga tegelemisest ning iluvõimlemisega tegelema on ta nakatanud nii mitmeidki oma koolikaaslasi.

Sireliis õpib lisaks põhikoolile Võru Kunstikoolis, Võru Muusikakoolis ja tegeleb iluvõimlemisega Võimlemisklubi Janika Võru filiaalis. Kunstikoolis õpib Sireliis hetkel põhiõppe V kursusel ja valmistub tänavu lõputööd tegema. Möödunud kevadel lõpetas Sireliis muusikakoolis kromaatilise kandle eriala, kuid otsustas lisa-aasatel edasi õppida, kuna muusika on talle väga hingelähedane. Võimlemisklubi Janika Võru osakonnas alustas Sireliis treeninguid 8-aastasena. Suure töökuse ja tahtejõuga on jõudnud Sireliis mitmetele poodiumitele.
Sireliis on erakordselt kohusetundlik, püüdlik ja alati koostööaldis noor. On näha, et Sireliis teeb kõike hingega.

Kolm silmapaistvamat tegevust:

  • Võru maakonna parim iluvõimleja, Võrumaa Spordiliit- noorsportlase stipendium 2020;
  • kunstikooli aktiivseima õppuri tiitel 2019;
  • konkursi „Parim noor instrumentalist“ – auhinnaline III koht.

Sireliis on väga pühendudnud noor inimene, naudib kunsti, muusikat ja liikumist ning suudab kõigi huvialadega suurepäraselt ja edukalt hakkama saada. Vaatamata edukusele, nii üld- kui huvihariduses, ei ole Sireliis uhke ega ennast täis, vaid sõbralik ja heatahtlik tüdruk, kes igas mõttes on kaasõpilastele heaks ja inspireerivaks eeskujuks.

ESITAJA

Liia Leppik

SOOVITAJAD

Maire Nirk, Eliise Abel, Anu Koop, Kaare Lill

Triin Sooäär

Pirita Majandusgümaasium

Triin Sooäär on Türilt pärit noor aktivist, kes on vaatamata enda noorele eale osalenud ning juhtinud mitmeid noorteorganisatsioone. Ta on silmapaistev ning ettevõtlik noor, kes ei karda võtta vastutust ning töötada meeskonnas ühise eesmärgi nimel. Triin on keskendunud enesearengule ning teab, kuidas võtta enda tegemistest kõik. Ta on kohusetundlik ning sihikindel noor. Samas õpib Triin koolis hästi ning suudab ennast jagada nii vabatahtliku töö, kooli kui ka sõprade ja pere vahel. Triin on Lastekaitse Liidu noortekogu juht, Märka Last platvormi kaasasutaja ja toimetaja, Kesk-Eesti Tre raadio noortesaate Skräss saatejuht, Eesti Noorteühenduste Liidu vabatahtlik ning Järvamaa Noortekogu liige. Varasemalt on ta olnud 3 aastat Türi Põhikooli õpilasesinduse juht, pikalt Lastekaitse Liidu noortekogu liige, Eesti Õpilasesinduse Liidu liikmete valdkonna liige ning MTÜ NU T.O.R.E liige ja aktivist.
Triin on nii riiklikes kui ka kohalikes organisatsioonides ning suudab enda aega nii planeerida, et suudab kõigele pühenduda 100%. Lisaks suudab ta väga hästi õppida ning osaleb edukalt ka erinevatel konkurssidel. Tema ühiskonna teadlikkus ning võime juhtida organisatsioone on aidanud teda edasi ning arendada märkimisväärselt. Triin on väga õpihimuline noor võttes osa paljudest noortele mõeldud koolitustest. Ta on särasilmne ning rõõmsameelne tüdruk, kes jagab enda energiat ning kogemusi ka teistega.

Triin on tõeline eeskuju. Olles alles 16 aastane on ta suutnud üles ehitada tõelise karjääri riiklikesse organisatsioonidesse. Selle kõrvalt on ta alati hea sõber ning leiab aja, et toetada teisi enda ümber. Ta on võtnud südame asjaks noorte ja laste õiguste eest seismise, mistõttu on ta ka Lastekaitse Liidu Noortekogu juht. Ta on algatanud mitmeid huvitavaid programme, näiteks Märka Last platvormi. Koolis on ta tubli, õpib hästi ning osaleb erinevates programmides. Triin on eeskuju enda tegevustega ning julgusega võtta vastutust ja juhtida organisatsioone. Samuti on Triin hea suhtleja ning viib läbi erinevaid töötuba koos Lastekaitse Liiduga. Triinul on hea organiseerimisvõime ning sihikindlus, mis viib teda läbi raskustest. Vaatamata tema noorele eale on ta CV juba väga pikk. Samuti on tal olnud võimalus enda usinuse tõttu olla näiteks Jüri Ratase töövari ning mitmete komisjonide liige. Triin on on aktiivselt panustanud noorsootöö valdkonda juba mitu aastat. Näiteks juhtides kolm aastat õpilasesindust, olles mitmete organisatsioonide, projektide liige ja erinevate sündmuste elluviija. Eelkõige meeldib talle olla erinevate traditsioonide ja süsteemide looja – just nii saab ta ühendada meeskondasid ja ka väljakutseid.

Triinu enamus vabast ajast kulub vabatahtlikule tööle. Samas huvitab teda ka õigusteadused, lugemine, ajakirjandus, ettevõtlus ja majandus, poliitika ja väitlus. Triin on hea organiseerija ning kõrge pingetaluvusega, mistõttu saab ta kõikide enda tegevustega tähtaegselt valmis. Ta on hea suhtleja ning alati avatud uutele väljakutsetele.

Triin on olnud Järvamaa tunnustussüdmusel Aasta tähed „ Aasta noor“ laureaat ning MTÜ NÜ T.O.R.E „Tugiõpilaseeskuju“ 2018. Triin on tagasihoidlik noor, kes ise võtab enda tegevust, kui tavalist noore argipäeva. Tegelikkuses tegutseb ta palju rohkem, kui tavaline kümnenda klassi noor.
Suurimateks saavutusteks on 3 aastat õpilasesinduse juhtimine ning Märka Last Platvormi kaasasutamine.

Triin on noor, kes tegutseb põhimõttel „kes teeb, see jõuab“ ning on seetõttu ka märkimisväärseid tulemusi saavutanud.

ESITAJA

Maris Praats

Triin Sooäär

Pirita majandusgümnaasium

Triin on meie tulevane südametunnistus ja edasiviija. Ta hoolib elust, võtab vastutust, kannab välja, suudab juhtida – noorena ka täiskasvanuid, kaasata teisi ja mõelda raamist välja. Töökus on olnud tema hirmuäratav võime, mis paneb pingutama ka tema kõrval tegutsevad täiskasvanud.
Triin Sooäär on vabariiklikult silmapaistev ja ettevõtlik Türi valla noor. Ta kuulub lisaks Türi valla noorte organisatsioonidele (noortekogu, oli kooli õpilasesinduse president) ka maakondlikesse ja vabariiklikesse ühendustessse. Triin Sooäär lõpetas 2019/2020.õ.a. Türi Põhikooli kiitusega.
Triinu omapäraks on julgus ja oskus juhtida meeskondi. Õpilasesindusest sai tema juhtimisel prestiižne koht ja Türi põhikool paistab silma just õpilaste poolt korraldatud ülekooliliste ürituste poolest (õiepäev, projektipäev). Lisaks suutis ta väga hästi õppida, osaleda ka erinevatel konkurssidel. Triin inspireerib noori ja ka täiskasvanuid üle terve Eesti (aktiivne töö noorteorganisatsioonis TORE, vabatahtlik töö lastekaitseliidus ka praegu).


Kaasamises on ta meister, ülekooliliste sündmuste korraldajana (õpilasesindus selja taga) läks ta edasi, hoolimata nii mõnegi kriitikast. TORE tugiõpilasena-juhendajana püüdsime koos tegeleda oma koolis nii, et väärtused (hoolivus ja koostöö) oleks päriselt nähtavad. Tema idee ülekooliliselt 500 õpilast panna projektipäeval uutes gruppides koos õppima ja tegutsema, on vaid üks näide. Ta suutis seda oma meeskonnaga teha mitu aastat.
Õppimises ei teinud ta järeleandmisi, lõpetas kiitusega. Ta tuli 4. klassis minu TORE ringi ja ütles, et ta tahab tegeleda noortega. Muidugi, selge pilt, oled õiges kohas, kuigi ise oli veel siis nii lapseohtu. Jäi enesele kindlaks.

Kolm silmapaistvamat omadust on Triinul järgmised:

  • Loovus – tegeleb väga mitmekülgsete ettevõtmistega (robootika, ilukirjandus, ajakirjandus, saatejuhtimine jm).
  • Ta suhtleb – vabalt, läbimõeldult, viisakalt, hoides inimest. Nägin, kuidas see temas kasvas.
  • Jaatamine – oskus öelda oma eesmärkidele jaa. Ja selle nimel vahel mugavate kaaslaste katsetele panna teda kõike ära tegema, ka oskus öelda EI.

Ülekooliliste sündmuste (õiepäev, projektipäev vilistlastega) idee autor, meeskonnalooja, elluviija. Nüüd pärast Triinu koolilõpetamist kuulen meie kooli arendusmeeskonnas väga tihti tema nime ja et meie kooli üks väärtuseid (omanäolisus) sai sisu lõpuks just õpilaste kaudu. Triinu auks hakkab meie kooli ettevõtlikkus-Oscar kandma nime Triibik.

Triinu-sugust vastutavat juhti ongi Eestile vaja, juba lähitulevikus.

ESITAJA

Aili Avi

SOOVITAJAD

Marju Jaanimäe, Ülle Tammela

Uku Udras

Võru Kreutzwaldi Kool

Kui Kreutzwaldi Koolis, kus on ligi 700 õpilast, räägitakse Ukust, siis teavad ilmselt kõik õpilased, õpetajatest rääkimata, kellega on tegemist. Oma tagasihoidlikul moel on ta osanud võita koolipere südamed. Klassikaaslased ja klassijuhataja iseloomustavad Ukut järgmiselt: ”Aktiivne, positiivse ellusuhtumisega, teadmishimuline noor inimene-nii võib iseloomustada Ukut. Ainult positiivseid sõnu võibki öelda Uku kohta. Hinnatud sõber ja kaaslane klassikaaslaste seas. Alati valmis kaasa lööma erinevates projektides. Teadmishimu avaldub erinevate huvialadega tegeldes. Ukut huvitab kõik ja kõigeks leiab ta aega, et teha seda põhjalikult.”
Möödunud õppeaastal lõi Uku kandvas rollis trummarina ja trupi noorima liikmena kaasa Võru Gümnaasiumi muusikalis “Grease”, jättes publikule endast kustumatu mulje. 2019 aastast osaleb Uku Erasmus + noorteprojektis “European orchestra”, kus paistab silma meeskonnamängija oskustega ja sõbralikkusega. Väga hea meeskonnaliikmena tegutseb Uku kooli FLL võistkonnas “Võru robootikud”, esindades kooli maakondlikel ja vabariiklikel robootikavõistlustel. Erilist huvi tunneb ta robotite ehitamise vastu. Tema konstrueeritud võistlusrobotid on kolmel aastal taganud meeskonnale edasipääsu piirkondlikust voorust finaali.

Eelmisel õppeaastal liitus Uku Võru Kreutzwaldi Kooli foorumteatri trupiga. Tema innustusel liitusid foorumteatriga peagi ka mitmed tema klassikaaslased. Arvestades, et tegemist on keerulises vanuses noortega, 12-13. aastased, on nakatav eeskuju ja Uku kaasamisoskus märkmisväärne. Käesolevast aastast kuulub Uku Võru Kreutzwaldi Kooli õpilasesindusse. Olles esimest korda liige, on ta saavutanud kaaslaste lugupidamise ning kujunenud juba üheks arvamusliidritest. Uku oskab kaasa rääkida ja teiste eest seista.
Koolivälisel ajal tegeleb Uku kodus ja sõpradega aktiivse tegevuse kohtade loomisega. Möödunud septembri viimasel nädalal rajasid nad sõpradega väikese parkuuriplatsi, kus arendavad oma parkuurimisoskusi. Taoliste tegevuste juures paistab Uku silma tugevate insenertehniliste teadmistega.

Kolm silmapaistvamat tegevust on Ukul robootika, trummi- ja basskitarriõpilane, koolivälisel ajal kaaslaste kaasamine liikumisse ja aktiivsesse tegevusse.

Suurim saavutus siiani on kooli FLL meeskond “Võru robootikud” hindab väga kõrgelt Uku konstrueeritud võistlusroboteid, millega on võistkond võitnud FLL piirkonnavoore robotimängus ja osalenud vabariiklikes finaalides.

Just Uku väärib Hea Eeskuju tiitlit, sest ta on nakatavalt positiivse ellusuhtumisega, teadmishimuline noor inimene, keda huvitab kõik ja kes leiab kõigeks aega, et teha seda põhjalikult.

ESITAJA

Kai Laanemaa

SOOVITAJA

Noortekeskus MTÜ, Gitlin Kütt, Võru Muusikakool

Vera Kurilova

Jõhvi Vene Põhikool

Vera Kurilova õpib Jõhvi Vene Põhikoolis alates esimesest klassist. Selle aja jooksul on ta ennast tõestanud rõõmsameelse, sihikindla, erudeeritud tüdrukuna, kellel on tunne oma väärikusest, võimest iseseisvalt mõelda ja oma veendumusi kaitsta.
Vera omab autoriteeti nii klassikaaslaste kui ka teiste klasside õpilaste seas. Poisid austavad Verat tema tundlikkuse, reageerimisvõime, lahkuse, samuti leidlikkuse, ettevõtlikkuse, optimismi ja suurepärase huumorimeele eest.
Vera huvid on väga mitmekesised: ta armastab lugeda, tunnetab ja mõistab luulet peenelt, loeb luulet ja laulab suurepäraselt, joonistab, tegeleb spordiga, on kiindunud turismi ja skaudiliikumisse.
Veral on aktiivne elupositsioon, tema moto “Kui mitte mina, siis kes?”

Vera Kurilova on oma olemuselt liider. Ta on väga aktiivne ning jõuab palju teha. Alates algklassidest on ta olnud koolikontsertidel ja -konkurssidel osaleja ja esineja; on käinud näiteringis; on harrastuskunsti ideede algataja; klassipidude korraldaja; kooliprojektides osaleja. Alates sellest õppeaastast on ta õpilasesinduse esimees.
Vera omistab eneseharimisele suurt tähtsust: ta õpib süvendatult inglise keelt, tegeleb suure huviga ringis “Noor giid”, klubis “Erudiit”.
Viimastel aastatel tunneb huvi luule ja etlemise vastu.
Vera Kurilova on erudeeritud, mitmekülgsete huvidega, initsiatiivikas ja energiline õpilane ning on heaks eeskujuks teistele õpilastele.

Vera osaleb edukalt piirkondlikel ja rahvusvahelistel kirjandusfestivalide etlejate konkurssidel, 2019. aastal toimunud üle-eestilisel etlejate konkursil “Ma äratasin oma leeloga ka häid tundeid” saavutas finaalis teise koha.
Samuti saavutas ta häid tulemusi vene keele olümpiaadil „Vene karupoeg“. Ta osales aktiivselt ka vene ja eesti kirjanikele ja luuletajatele pühendatud kirjanduslikes joonistustubades, teatrietendustes, konkurssidel, mitmesugustes projektides.
Ta osaleb klubis “Erudiit” ja võtab aktiivselt osa meeskondlikest intellektuaalsetest mängudest “Mis? Kus? Millal?”. Võistkonna “Eksperdid” koosseisus saavutas ta eelmisel aastal piirkondlikus voorus teise koha.
Ta on sihikindel, tegeleb pidevalt enesearendusega (õpib lisaks inglise ja eesti keelt).

Vera on kooliprojekti “Toila on Eesti pärl” üks aktiivsemaid ja parimaid osalejaid.
Selle projekti raames koostasid Vera ja rühm klassikaaslasi vene keele ja kirjanduse õpetaja Ljudmila Zagorulko juhendamisel Toilas ekskursioonimarsruudi. Nad kogusid Toila kohta teavet ja viisid läbi piirkonna erinevate koolide õpilastele üle kahekümne ekskursiooni. Ta osales aktiivselt ka heategevusprojekti väljatöötamisel ja raha kogumisel. 2020. aasta septembris viis Vera Kurilova läbi 3 heategevuslikku ekskursiooni Toila ümbruses ning praegu teeb ka koolitusi tulevaseks giidivahetuseks.
Paljude turistide arvustuste kohaselt Vera Kurilova viib läbi ekskursioone heal professionaalsel tasemel.

Vera juhindub seisukohast “TAHAN – SAAN – TEEN!”

ESITAJA

Galina Safronova

SOOVITAJAD

Antonina Lattu, Ljudmila Zagorulko

Vladislav Virtonen

Narva Vanalinna Riigikool

Sillamäel ilma vanemateta üles kasvanud ja vene õppekeelega põhikooli lõpetanud Vladislav on aktiivne mitmes erialas: ettevõtluses ja iduettevõtluses, õpetamises, esinduslikus ja vabatahtlikus töös, ÜRO tegevustes, rahvusvahelistes projektides, kohalike omavalitsuste töös, koolisiseses tegevuses, noortevahetustes, ajakirjanduses ja muusikas.
Ta kiiresti sai keele- ja kohanemisraskuste üle 10. klassis, kui läks üle venekeelsest põhikoolist Narva Vanalinna Riigikooli, kus näitas ennest kui aktiine, vastutustundlik , koostööks valmis noormees, kes võttis vastutuse olla kooli õpilasesinduse esimees. Ta aitab klassikaaslastel ennast teostada, toetab neid meeskonnatöös ja üritab tuua rohkem võimalusi kooli, tehes ettekandeid projektidest ja jagades informatsiooni koolivälistest üritustest. Samas on ta hea kuulaja.
Pärast kooli õpib ta iseseisvalt õigusteadust, võtab lisakursusi Eesti ja maailma ülikoolidest. Vladislav õpib 12. klassis, ta on ettevõtja, abipolitseinik, inglise keele õpetaja, tal on lisatöö äriinkubaatoris OBJEKT, ta õpetab meediakirjaoskust ja korraldab veebipõhiseid üritusi noortele.
Ta paistab silma oma aktiivsuse ja püüdlusega olla parem kui ta oli enne ning aidata teistel ennast arendada. Ta ei karda vigu teha ja on valmis neist õppima. Seda näevad teised tema ümber, nii õpilased kui ka õpetajad, ja võtavad eeskuju.

Vladislav tegeleb palju esindusliku tööga – 2018/19 õppeaastal (10. klassis) osales Vladislav vahetusõpilasena FLEX programmis. Ta õppis USA gümnaasiumis, esindas Eestit oma osariigis, elas kohaliku pere juures, tegi vabatahtlikku tööd ja oli praktikant advokaadibüroos. Tagasi tulles jäi ta õppeaasta kordama ja nüüd kordineerib programmi vilistlasi Kirde-Eestis, jagab oma kogemust, korraldab vilistlaste vabatahtlikku tööd ja esindab Ida-Virumaad FLEX programmis. Nüüd on ta nö „USA kultuuri saadik“ meie koolis ja piirkonnas.
Ta motiveeris ühe tüdruku saada vahetusõpilaseks, kes kolm kuud tagasi lõpetas oma vahetusaasta Horvaatias, kuid enne kunagi ei lahkunud oma koduriigist. Tema näitel on sellistes programmides osalenud paljud kohalikud noored.
Vladislav panustab ühiskonda ja kohalike omavalitsuste töösse – 9. klassis osales Vladislav Sillamäe Noortenõukogu loomisel, oli selle esimene projektijuht ja aseesimees. Selle loomise põhimõtte oli tõsta noorte esindavust ja kaasavust kohalike otsuste tegemise juures. Noortenõukogu korraldas üritusi ja alustas esimest korda Sillamäe ajaloos Eesti lipu heiskamise traditsiooni. Kui Vladislav hakkas Narva Vanalinna Riigikoolis õppima, aitas Vladislav endisel Narva linnapeal Narva Noortekomisjoni luua ning oli selle liige. Suvel, kui Narva taotles Euruopa kultuuripealinnaks 2024, osales Vladislav Narva2024 meeskonna töös, aitas Narvat turundada ja pidas kõnet Euroopa kultuuripealinna komisjoni ees. Narval küll ei õnnestunud kultuuripealinnaks saada, kuid see oli Vladislavi jaoks erakordne kogemus, mille vältel motiveeris ta palju linna- ja maakonnarahvast.
3 aastat tagasi enne KOV valimisi sai Vladislav teada korruptsiooni juhtumitest. See motiveeris ta läbida valimiste vaatleja kursuse Tartu Ülikoolis ning panustada KOV valimiste õiglusesse. Ta vaatles valimisi oma kodulinnas, Sillamäel, ja Narvas.
Vladislav juba ise õpetab – viimased 2 aastat on ta õpetanud juhtimisoskust ja inglise keelt USA välisministeeriumi poolt toetatud programmis, mis on suunatud majanduslikult vähearenenud regioonides elavatele noortele nimega ACCESS, Sillamäe linnas. Enne õpetamisele asumist läbis ta selle programmi Sillamäel ise.
Vladislav aktiivselt tegeleb teiste noorte arvamuste esindamisega – Vladislav alati üritab ühendada eestlasi ja venelasi, tegeleb lõimumisega ja aktiivselt räägib sellest, ta osaleb televisiooni saadetes, kus ta esindab Ida-Virumaad ja selle noori (nt telesaade “Oma tõde” etv+’is hariduse tulevikust)
Kui Vladislav läks üle venekeelsest põhikoolist meie gümnaasiumi, oli tal eesti keelega raskusi ning ta otsustas minna Viljandimaale eesti keelt õppima kultuurivahetuse VeniVidiVici programmiga. Ta oli esimene vahetusõpilane Abja Gümnaasiumis Ida-Virumaalt, kus pärast teda on käinud veel palju vahetusõpilasi, ka Narva Vanalinna Riigikoolist. Nüüd jagab ta oma kogemusi ja innustab teisi vahetusõpilasteks saada.
Vladislavil on olnud palju omaalgatusi. Esimene neist oli 9. klassis, kui ta korraldas oma sõbraga SA Noorteagentuuri poolt toetatud noortekohtumise projekti Learning to Learn Pärnus, kus osales 13 noort Pärnumaalt ja 13 noort Ida-Virumaal. Projekti jooksul õpetas Vladislav oma sõbraga, kuidas paremini õppida õppima ja aitas ühendada kahe kultuuri esindajaid.
Selle aasta märtsis korraldas Vladislav koos oma sõpradega noortele suunatud häkatoni Hack the Crisis: Youth (1-minutiline video), milles osales ligi 200 Eesti ja Euroopa noort. See oli veebipõhine häkaton noortele. Seda toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Swedbank, Tagasi Kooli, Noored Kooli, Garage 48 ja teised. Suvel on ta oma meeskonnaga kirjutanud projekti ja korraldanud noorte liidrite programmi, mille lõpetas 30 noort, kellele projekti rahastuse abil anti suvepraktikat, ning nad koos peamise tiimiga just korraldasid viimast veebipõhist häkatoni noortele vanuses 13-17 aastat, mida toetasid LHV, Haridus- ja Noorteamet, Teeviit, TÜ teaduskool ja teised. Programmide raames loodi lahendused koroonakriisi tagajärgedele. Vladislav oma tiimiga nägi, kuidas algas peamine Hack the Crisis liikumine Eestis (kus täiskasvanud tegid innovatiivsed lahendused) ning nad uskusid, et samasugune liikumine peab olema ka noorte seas. Nii sündis Hack the Crisis: Youth.
Vladislavi panus ühiskonda on märkimisväärne. Vladislav on Eestis toimuvate rahvusvaheliste ÜRO matkete (Model United Nations) vabatahtlik korraldustiimi liige juba teine aasta. Tema meeskonna tööd koordineerib Mondo MTÜ ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon. Läbi selle programmi Eesti ja Euroopa gümnasistid saavad praktiliselt õppida diplomaatiat, poliitikat ja rahvusvahelisi suhteid.
Vladislav on samuti olnud noorajakirjanik Delfis. Ta lõpetas Stockholm majandusülikooli ajakirjanduse noorteprogrammi ning sai eripreemia uudiste kirjutamise võistluses USA rahvuslikel ajakirjanduse konverentsil gümnasistidele. Nüüd kirjutab ta oma blogis oma kogemustest välismaal ja innustab teisi vahetusprogrammides osaleda.
Koolis on Vladislavi keskmine hinne on 4,97. Ta saab väga hästi hakkama ja aitab teistel uutest teemadest aru saada.

  • Vladislavil on oma sotsiaalettevõte (EDUKOHT), mille ta alustas oma sõpradega pool aastat tagasi. Nüüd selles ettevõttes õpetab tema tiim programmeerimist 150 lastele vanuses 10-17 aastat kahes linnas – Narvas ja Kohtla-Järvel. See on tema põhitegevus. Oma ettevõttes vastutab Vladislav finantside, kommunikatsiooni, klientide leidmise ja üldise juhtimise eest.
  • Vabal ajal tegeleb Vladislav vabatahtliku tööga – ta on alates sellest suvest abipolitseinik Ida Prefektuuris. Ta regulaarselt panustab Ida-Virumaa turvalisusse abistades patrullides ja üritustel. Ta on olnud vabatahtlik kohalikus mitteformaalse õppekeskuses VitaTiim, mille tegevustes osaleb palju kooli õpilasi ning on teinud vabatahtlikku tööd suurtel üritustel (Tallinn Music Week, Station Narva, JazzFest jne.). USAs Eestit esindades tegi ta vabatahtlikku tööd 21 erinevas asutuses (aitas kodutuid, tegi jõulukingitusi lastele haiglas, töötas loomaaias…). Eelmisel suvel töötas ta kuu aega ühes Belgia pagulaslaagris, kus ta aitas ELi tulnud lapsi paremini kohaneda.
  • Ta tegeleb hästi palju Erasmus+ projektidega – Vladislavil polnud kunagi võimalust perega või üksinda üle maailma reisida, ning alates 9. klassist on ta aktiivselt osalenud Erasmus+ noortevahetustes ja treeningutes Eestis ja välismaal. Pärast osalemist esimestes projektides Prantsusmaal, võeti ta vabatahtlikuna tööle Luksemburgis noorteprojekte kirjutama, mis on võimaldanud Eesti ja eriti Ida-Virumaa noortel samuti välismaale rahvusvahelistele projektidele minna. Vanuses 16-17 koordineeris ta selliseid projekte Eestis ise, ehk kogus kohalikke kandidaate ja saatis neid välismaale õppima, s.h. meie koolinoori, mis on oluliselt laiendanud nende silmaringi. Nüüd on tal oma MTÜ, kus tema koos kaaslasega Egiptusest loovad projekte.

Sel suvel korraldas meie Eesti miljardiäri Transferwise konkursi „Transferwise 20 under 20“, mille raames valiti 20 parimat noorettevõtjat kogu Euroopast vanuses kuni 20 aastat. Vladislav on sel aastal üks neist.
Tema ettevõtte idee sündis aasta tagasi, kui ta hakkas oma sõpradega korraldama esimesi multimeedialaagreid Tallinnas ja Narvas. Nende esimeses meedialaagris õpetasid nad animatsiooni, filmimist ja monteerimist ning programmeerimist. Pärast projekti lõppu tuli palju vanemaid Vladislavi juurde ja jagasid, et see oli erakordne võimalus nende laste jaoks. Vladislav koos oma sõbraga tegid väikese uuringu, et teada saada, kas päriselt IT-oskusi Narvas ja Ida-Virumaal ei õpetata. Tuli välja, et õpetatakse tohutult vähe.
Vladislav oskas hästi suhelda ja reklaamida, tema sõber aga õpetada ja õppekava koostada. Nii nad kutsusid esimesed Narva lapsed enda juures programmeerimist õppima, et testida, kas tuleb välja ja kui suur on nõudlus.
Selgus, et nõudlus on tohutult suur, nad hakkasid laiendama oma tiimi, edendada ja parandada õppekava. Kui nad asutasid oma ettevõtte, oli Vladislav 11. klassis ja tema sõber 12. klassis. Neil oli €0, kuid nad said väga palju toetust kohalike poolt – said ruumid ja tehnika Tartu Ülikooli ja kohalike asutuste poolt. Tänu sellele on neil juba 150 õpilast ja nad on laiendanud ka Kohtla-Järvele. Nad alati korraldavad IT-alaseid üritusi Kirde-Eestis, õpetavad lisaks ka täiskasvanutele. Nad on võtnud tööle 13 noort ülikoolidest ja gümnaasiumidest, koolitavad neid ja õpetavad paremini õpetama, arendavad nii mentorites kui ka õpilastes ettevõtlikkust ja pehmeid oskusi. Neid nüüd pidevalt kutsutakse korraldama IT-alaseid töötube kohalikes koolides ja asutustes.
Vladislav tegeleb juhtimise, sise- ja välissuhtluse, fintantside ja raamatupidamise, värbamise ja klientide vastuvõtmisega.

Vladislav on aktiivne Ida-Virumaa noor, kes on saanud paljudest raskustest üle, loonud võimalusi nii enda kui ka teiste jaoks ning kes kehastab meie tuleviku lootust.

ESITAJA

Tatjana Stepanova

SOOVITAJAD

Aleksandra Kuzmina, Gerle Karjus, Jana Budkovskaja, Eva Lennuk, Alexander Bitskov, Greete Lepik