Martin on haruldane noor, kes teeb kõige vabast tahtest, et teistel oleks hea.

Tegu on teotahtelise Tartu noorega, kes panustab mitmeti oma kogukonna heaolusse ja kelle südamesooviks on kohaliku rahva ühtsus. Ta on olnud eesvedajaks mitmetele projektidele ja heategevusüritustele, et parendada oma kodukohta. Praegu on Martin aktiivne vabatahtlik Luke Mõisas, et taastada sealsele elanikkonnale olulist paika. Ühtlasi on ta ka Tartu 2024 saadik.

Martin on silmapaistev õpilane oma koolis, olles õpilasesinduse president ja hoolekogu liige. Lisaks kõigele muule tegeleb ta ka rahvatantsu, jalgpalli, judo ja ujumisega.

Mees nagu orkester, multitalent, kellele ei lähe korda ainult enda saavutused, vaid ka teiste heaolu.

Martin Vesberg on väga andekas noor inimene, kes jõuab silma paista erinevates valdkondades. Ta tegeleb spordiga, eelkõige purjetamisega. Mitu aastat on ta tantsinud rahvatantsurühmas Öieti, ta on väga suur loodushuviline ja olnud edukas nii oma uurimistööde kui loodusfotodega ja korduvalt teinud kaastööd ETV saatele „Osoon”. Ta laulab, mängib saksofoni, klaverit, kitarri, kirjutab ise muusikat, näitleb, etleb, teeb videoid.

Kes teeb? Ma teen!

Sillamäel ilma vanemateta üles kasvanud ja vene õppekeelega põhikooli lõpetanud Vladislav on aktiivne mitmes erialas: ettevõtluses ja iduettevõtluses, õpetamises, esinduslikus ja vabatahtlikus töös, ÜRO tegevustes, rahvusvahelistes projektides, kohalike omavalitsuste töös, koolisiseses tegevuses, noortevahetustes, ajakirjanduses ja muusikas.

Ta kiiresti sai keele- ja kohanemisraskuste üle 10. klassis, kui läks üle venekeelsest põhikoolist Narva Vanalinna Riigikooli, kus näitas ennest kui aktiine, vastutustundlik , koostööks valmis noormees, kes võttis vastutuse olla kooli õpilasesinduse esimees. Ta aitab klassikaaslastel ennast teostada, toetab neid meeskonnatöös ja üritab tuua rohkem võimalusi kooli, tehes ettekandeid projektidest ja jagades informatsiooni koolivälistest üritustest. Samas on ta hea kuulaja.

Pärast kooli õpib ta iseseisvalt õigusteadust, võtab lisakursusi Eesti ja maailma ülikoolidest. Vladislav õpib 12. klassis, ta on ettevõtja, abipolitseinik, inglise keele õpetaja, tal on lisatöö äriinkubaatoris OBJEKT, ta õpetab meediakirjaoskust ja korraldab veebipõhiseid üritusi noortele.

Ta paistab silma oma aktiivsuse ja püüdlusega olla parem kui ta oli enne ning aidata teistel ennast arendada. Ta ei karda vigu teha ja on valmis neist õppima. Seda näevad teised tema ümber, nii õpilased kui ka õpetajad, ja võtavad eeskuju.

Katrin õpib Avinurme Gümnaasiumi 11. klassis. Ta on väga mitmekülgne inimene, pole valdkonda, kus ta kätt poleks valgeks saanud. Oma koolis juhib ta presidendina juba mitmendat aastat Avinurme Gümnaasiumi Õpilasesindust, ta on kooliraadio meeskonnaliige ning klassivanem. Tal on väga suur süda, ta hoolib kõigist, vajadusel aitab alati ning on toeks. Ta on silma paistnud väga hea algatus- ja organiseerimisvõimega ja koolikaaslaste innustajana. Katrin omab väga head arusaamist koolikorraldusest ja on kooli juhtkonnale igati võrdväärne partner kooli arengus kaasarääkijana.

Katrin on aktiivne sportlane, ta tegeleb võrkpalli, matkamise, saalihoki ning odaviskega. Sealhulgas on ta käinud ka vabariiklikel ning ka rahvusvahelistel võistlustel, olles sealjuures väga edukas. Peale nende toimetuste meeldib Katrinile ka muusikat mängida. Aktiivse muusikuna kuulub ta kohaliku Avinurme Puhkpilliorkestri, Eesti Noorte Puhkpilliorkestri, AG kooli bändi ja Juminda Poolsaare bändi ridadesse. Ta on hinnatud saksofonist.

Katrin on väga mitmekülgne, kuid ta südame on endale võitnud saalihoki, Ta mängib mitmes naiskonnas väravavahina, olles oma liigas üks parimaid. 2018. aastal õnnestus neiul saada ka Eesti Naiste Saalihokikoondisesse.

Katrin on koolis väga usin- ta õpib hästi ning lõpetas 10.klassi kiitusega. Lisaks meeldib talle koos huvijuhiga kogu koolipere kaasavaid ja abistavaid projekte algatada. Näiteks projekt „Salliv kool“, kust taodeldi rahastust kooli koridoridesse keksukastide jms loomiseks.

24.augustil 2019 toimus Eesti esimene seebihokiturniir. Katrin oli selle suure projekti eestvedaja. Võistkondade saabudes oli Katrini silmis näha puhast rõõmu. Ka ajakirjandus jooksis talle tormi, sest selline ettevõtmine oli Eestis esmakordne. Kohal oli näiteks Eesti Rahvusringhäälingu meediatiim, maakonnaleht Voorema, Eesti Saalihokiliit ning isegi Austria seebihokiturniiride korraldajad. Ta suutis kaasata suurt hulka kogukonda sündmusele kaasa elama. Seebihokiturniiri on rahvasuus hakatud kutsuma ka uueks Jõgevamaa nokiaks.

Katrin on eeskujuks teistele just oma positiivsuse ja nakatava ettevõtlikkusega. Kui te saaks kasvõi korraks kogeda Katrini elu, siis teadke, et niisama paigal püsida see neiu ei oska. Katrin on oma suure südame, aktiivsuse ja hea eeskujuga suutnud väga palju ära teha ning väga paljusid inimesi mõjutada.

Kaari Uibomägi on Valga Gümnaasiumi 12. majandusklassi õpilane, kes jäi žüriile silma eelkõige enda suure sooviga maailma parandada, seda nii oma kodukohas kui üles Eesti.

Kaari tegeleb innustunult kohalike ja globaalsete keskkonnateemadega. Ta on võtnud oma südameasjaks suurendada kogukonna, sh koolinoorte teadmisi prügisorteerimisest ning freeganlusest ja prügisukeldumisest, tehes eelnimetatut ka ise. Kaari soovib oma käitumisega teistele mõista anda, et jäätmeid sorteerides on võimalik materjale taaskasutada ning sellega omakorda säästa loodusvarasid. Kaari osaleb aktiivselt freeganite algatuses Free marketi avamiseks Tallinnas. Neiu on sel teemal sõna võtnud ka uudistesaates “Seitsmesed” ning rääkinud ka kohalikes raadiotes “Ruut FM” ja “Tõrva raadio”. Muuhulgas on tema lugu kajastatud ka Valgamaa noorteportaalis tankla.net

Tänavune Hea Eeskuju propageerib uut mõtteviisi ning keskkonnasäästlikust. Peale selle on ta oma kodukohas aidanud ellu viia põgenemistoa, loonud esimese Eesti uurimistöö freeganlusest ja prügisukeldumisest ning kogunud raha loomade varjupaigale, kus ta igapäevaselt kaasa lööb ja aitab kuis suudab. Lisaks on Kaari viinud läbi töötuba UNESCO Ühendkoolide ja Läänemere Projekti õpilaste konverentsil „Ühendatud koolid muutuvas maailmas“.

Kõigele lisaks kasvab tema kodus tuvi, kelle Kaari elule äratas. Vabal ajal tegeleb Kaari ratsutamisega ning käib talutöödes abiks (loe lähemalt siit). Kaari kandidatuuri esitasid konkursile Valga Gümnaasiumi juhtkond, klassijuhataja, Valga loomade varjupaik ning Kiisa talu hobusetall.

Kristo Jesse on 18-aastane noor Valga Gümnaasiumist, kes jäi žüriile silma eelkõige oma kohalike algatustega kodukohas – nimelt on tema see, kes haarab kaasa oma sõbrad, tuttavad jooksma ja innustab teisi spordiga tegelema. Kristo esitas Maria Sikk.

Tänavune Hea Eeskuju on algatanud Valga noorte jooksusarja 6/36, mis on kujunenud Valgas üheks populaarseimaks sündmuseks. Samuti korraldati 2017.a. kevadel heategevuslik jooksuüritus, mille tulu läks ravitoitu vajavatele lastele.

Lisaks on Kristo eestvedamisel saanud uue hingamise Valga noorte segarahvatantsurühm Sikutajad, mis on olnud edukas maakondlikel tantsupidudel (loe lähemalt Siit).

Erik Mikkus on 17-aastane Lihula Gümnaasiumi õpilane, kes hoiab üleval tervet Lihula aktiivkonda. Erik on see, kes kaasab alati oma tegemistesse ka teised, jäädes ise pigem varju, sest seab nende julgustamise olulisemaks kui iseenda esiplaanil olemise.

Eriku esitas konkursile Lihula Vallavalitsus, Lihula Gümnaasiumi õpilasesindus, õpetajad ning Lihula Muusika- ja Kunstikool.

Žürii tunnustas Heaks Eeskujuks Erik Mikkust, sest oma tegevusega on ta omamoodi ruumilooja, kes loob lisaväärtust Lihula kogukonda, kus noortel on rohkem võimalusi olla aktiivne. Ta on heasüdamlik, abivalmis ning ei oota heateolt vastuteenet, vaid aitab võimalusel nõu ja jõuga ning pakatab loovusest olles oma noore ea kohta aktiivne kirjandusmaastikul.

16-aatane Merili ja 17-aastane Triin õppisid esitamise hetkel Miina Härma gümnaasiumis. Neid esitas konkursile nende klassikaaslane Katariina Renate Parksepp. Katariina kirjeldab tüdrukuid järgmiselt: Merili ja Triin on alati positiivsed, täis lõputult ideid ja ammendamatut energiat ellu viimaks suuri tegusid.

Merili ja Triin esitati konkursile tänu diabeeti põdevatele noortele suunatud heategevusprojektile “Väike panus, suur mõju”, mill neiud algatasid.

Rohkem infot artiklis (loe Siit) ja raadiosaates (kuula Siit)

Liivika õppis esitamise hetkel Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Tol hetkel 16-aastase tütarlapse esitas konkursile Rõuge piirkonna Noortöö spetsialist Kerli Kõiv, kes kirjeldas Liivikat järgmiselt: ta on rõõmsameelne, positiivse ellusuhtumisega, abivalmis ja osavõtlik. Temalt on õppida nii noortel kui täiskasvanutel.

Liivika esitati tänu tema pidevale tööle Rõuge Noorteklubis, panusele kohalikus meediakanalis Rõuge TV ja Erasmus+ programmi projekti “Healty Lifestyle” elluviimise eest.

Rohkem infot artiklis (loe Siit)

Makar õppis esitamise hetkel Tallinna Humanitaargümnaasiumis. Tol hetkel 18-aastase noormehe esitas konkursile tema sõber Lauri Luide, kes kirjeldas Makari järgmiselt: ta on alandlik, isetu, abivalmis ja kindlasti heaks eeskujuks juba kümnetele, kui mitte sadadele inimestele.

Makar esitati tänu vabatahtlikuks olemisele organisatsioonis Serve The City MTÜ, mis korraldab üritusi teiste abistamiseks. Ta soovis aidata vaesuses ja raskustes lapsi, näiteks käis sotsiaalkeskuses nendega mängimas.

Tänu Makari algatusel tegeleb igal nädalal Põhja-Tallinna või Lasnamäe Sotsiaalkeskuses lastega 10-15 inimest, kes õpetavad neile erinevaid aineid ja oskusi.

Hariduskolleegiumis õppinud Jakob Rosina, kellel on kaasasündinud nägemispuue, esitas Sven Kõllamets Hea Eeskuju kandidaadiks tänu eeskujuks olemisele ka nägijatele. Jakobi osalusel loodi pimedate ja halvasti nägevate noorte skaudirühm ning tema initsiatiivil toimus projekt „Pane oma meeled proovile!“.

Jakob ise on kirjutanud: „Miskipärast on valdavas osas inimeste seas levinud veider arvamus – kui inimene on nägemispuudega ehk pime, on tal ka mingi vaimne puue samuti või ta ei saa millestki aru, ei oska midagi, ei saa millegagi ise hakkama. Tegelikult pole see asi üldsegi nii hull.”

Rohkem infot artiklis (loe Siit)

Väätsa põhikooli vilistlase Erkki Vellama esitas Hea Eeskuju tiitlile kooli huvijuht Evelin Puntso. „Erki on poiss, keda vaadates tekib küsimus, et kas tema päevades on ikka sama palju tunde kui teistel temaealistel? Seda sellepärast, et ta lihtsalt jõuab teha palju rohkem kui mõni teine,” kirjutas huvijuht.

Erki initsiatiivil alustati 2011. aasta sügisel Väätsal ettevalmistustööd noorte skatepargi rajamiseks. Taoline vabaaja veetmise võimalus oli ainulaadne kogu Järvamaal, sest ka lähilinnades noortel ekstreemspordiharrastajatel tõsist harjutamiskohta ei ole. Skatepargi rajamise idee kaasautoriks oli samuti Väätsast päris poiss Kaimo Paas.

Rohkem infot artiklis (loe Siit)

Esitamise hetkel Tartu Descartes’i lõppuklassis õppinud Oliivia Narits esitati tänu vabatahtlikule tegevusele Punase Risti Tartumaa Seltsis. Neiu oli esitamise ajal seltsi noorterühma juht. Koolikaaslased tunnustasid neiut just tema julguse eest, sest Oliivia oli võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise.

HIV-teemaliste koolituste korraldamine ei jäänud ainsaks Oliivia ettevõtmiseks. Tema eestvedamisel on organiseeritud lastelaagreid vähekindlustatud perede mudilastele ning korraldatud mänguõhtuid lastekodulastele. “Oliivia kohta antud kirjeldused näitasid meile säravat noort inimest, kes ei istu käed rüpes, vaid otsib ise võimalusi ja algatab tegevusi,” iseloomustas Oliiviat konkursi toonane patroon Ene Ergma.

Hea Eeskuju 2009 tiitli pälvis Hiiumaa noor Reili Rand, kes esitamise ajal õppis veel Käina gümnaasiumi 12. klassis. Tüdruk valmistas oma tegudega palju rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele.

Reili haaras kinni klassivenna ideest koguda jõuluajal kingitusi ning need edasi lastekodulastele annetada. Kinke aga tuli nii palju, et neid annetati ka teistele.

Rohkem infot artiklis (loe Siit)

Ründo Mülts on Koigi Põhikooli lõpetanud Päinurme külas elav noormees, kes esitamise ajal õppis Paide Ühisgümnaasiumi 11.klassis. Ründol avas Päinurme Külaseltsi ruumides isikliku muuseumi. Muuseumis on eksponaate varajasest ajaloost, eelmise Eesti Vabariigi ajast ja nõukogude ajast kuni tänapäevani välja.